Kokkuvõte

Virtuaalvääringute teke ja areng on kogu maailmas olnud läbimurdeline ning nende puhul on tegemist 21. sajandi ühe olulisema ja uuenduslikuma tehnoloogilise saavutusega. Hetkel eksisteerib ligi 8000 virtuaalvääringut, millest tuntuim on bitcoin. Virtuaalvääringud põhinevad peamiselt plokiahela tehnoloogial ning neil võib olla mitmeid funktsioone ja otstarbeid. Nad erinevad teistest finantsinstrumentidest eelkõige selle poolest, et kõik tehingud ja ülekanded toimuvad internetis, mistõttu virtuaalvääringuid füüsiliselt ei eksisteeri.

Lähtudes valdkonna uudsusest on tänaseks saanud valdkonna reguleerimine seadusandjate jaoks oluliseks eesmärgiks. Valdkonnas valitseb suur juriidiline ebaselgus, mistõttu on valdkond vastuvõtlik eri liiki pettustele ning samuti on suurenemas virtuaalvääringutega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise oht. Eelnimetatud riskide ja probleemide vastu võitlemiseks on Eesti seadusandja 10. märtsil 2020 uuendanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Seadusemuudatuse peamisteks eesmärkideks on maandada sektorit ümbritsevaid riske, parandada riigi mainet ning võidelda efektiivsemalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu.

Käesolevas artiklis tutvustab autor virtuaalvääringute toimimismehhanisme, valdkonda ümbritsevaid probleeme ja virtuaalvääringuid puudutavaid 10. märtsil 2020 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatusi. Lisaks eelnevale tutvustab autor Saksamaa Liitvabariigi ja Malta Vabariigi lähenemist virtuaalvääringu teenuse reguleerimisele ning arutleb, millised võiksid olla järgnevate aastate olulisemad muudatused valdkonna reguleerimisel.

• järelevalve ja kontroll
,
• pangandus