Kokkuvõte
Robert Alexy
(sünd. 1945) on üks mõjukamaid tänapäeva õigusfilosoofe nii oma kodumaal
Saksamaal kui ka rahvusvaheliselt. Aastakümnete jooksul on palju tähelepanu
pälvinud ja elavaid diskussioone ärgitanud tema tööd diskursuseteooriast,
printsiibiteooriast õiguse rakendamisel ning õiguse ja moraali vahekorrast.
Alexy õppis õigusteadust ja filosoofiat Göttingenis 1968–1973. Aastal 1978
ilmus Alexy doktoritöö „Theorie der juristischen Argumentation“ („Juriidilise
argumentatsiooni teooria“), mis pälvis 1982. aastal Göttingeni Teaduste
Akadeemia keeleteaduslik-ajaloolise klassi auhinna ja kujunes Alexy
läbimurdeteoseks. Alexy habiliteeriti 1984. aastal Göttingeni õigusteaduskonnas
avaliku õiguse ja õigusfilosoofia alal. Alexy habilitatsioonitöö „Theorie der
Grundrechte“ („Põhiõiguste teooria“) ilmus 1985. aastal. Seda tunnustatakse
olulise panusena põhiõigusteooria struktuurse ja sisulise dimensiooni
arendamisel ning Saksa konstitutsiooniõiguse üldkäsitlusena. Sellest raamatust
sai kiiresti II maailmasõja järgse perioodi Saksa konstitutsiooniõiguse
mõjukaim käsitlus. Eesti lugejal on tänu 2001. aastal ilmunud teosele
„Põhiõigused Eesti põhiseaduses“ võimalik tutvuda selle põhiseisukohtadega ka
kohandatuna Eesti põhiseadusele. 1992. aastal ilmunud raamat „Begriff und
Geltung des Rechts“ („Õiguse mõiste ja kehtivus“) heidab valgust õiguse ja
moraali vahekorrale või täpsemalt moraalsete, eetiliste, mõistuslike ja
õiguslike põhjenduste omavahelistele suhetele. Äärmiselt ebaõiglaste normide
puhul pole kahtluse all üksnes nende moraalne legitiimsus, vaid need on ka
õiguslikult kehtetud. Pärast loengute pidamist Regensburgis ja Kielis 1984–1986
eradotsendina sai Alexy 1986. aastal korralise professori koha Kieli ülikoolis.
1991. aastal lükkas Alexy tagasi Grazi ülikooli kutse võtta üle Ota Weinbergeri
õppetool ja 1997. aastal Göttingeni ülikooli kutse asuda oma akadeemilise
õpetaja Ralf Dreieri õppetoolile. 1994–1998 oli Alexy Rahvusvahelise Õigus- ja
Sotsiaalfilosoofia Ühingu Saksa sektsiooni president. 2002. aastast on Alexy
Göttingeni Teaduste Akadeemia täisliige. Alates 2008. aastast on Alexyle antud
üle ilma rohkem kui 30 ülikooli, sh Tallinna Ülikooli audoktori (2018) tiitel.
2010. aastal autasustas Saksamaa Liitvabariik Alexyt teeneteristi esimese
klassi ordeniga. 2013. aastal sai Alexy Kieli linna teaduspreemia.
Sven Anton (sünd.
1992)sai 2019. aastal Tartu Ülikoolis õigusmagistri kraadi, ta töötab
SEB Pangas.
Martin Borowski
(sünd. 1966) on Heidelbergi ülikooli avaliku õiguse, konstitutsiooniteooria ja
õigusfilosoofia korraline professor. Borowski õppis õigusteadust Kielis
1985–1991. Aastal 1997 avaldati tema doktoritöö „Grundrechte als Prinzipien“
(„Põhiõigused kui printsiibid“), mida juhendas Robert Alexy. Borowski sai oma
doktoritöö eest 1997. aastal Kieli ülikooli õigusteaduskonna auhinna. 2004.
aastal habiliteeriti Borowski Kieli ülikoolis ja tema habilitatsioonitöö „Die
Glaubens- und Gewissensfreiheit des Grundgesetzes“ („Usu- ja südametunnistusevabadus [Saksamaa LV] põhiseaduses“) ilmus
2006. aastal. Pärast eradotsendina loengute pidamist Kielis sai Borowski
Humboldti uurimisstipendiumi ja veetis selle raames 2005/2006. õppeaasta
Washingtoni ülikooli juures Saint Louises Missouris USA‑s. 2006 sai Borowskist
stipendiaat Washingtoni ülikoolis (Institute for Global Legal Studies).
2006–2007 pidas Borowski õppejõuametit Londonis Westminsteri ülikoolis ja
2007–2012 Birminghami ülikoolis. 2012 võttis Borowski vastu Heidelbergi
ülikooli kutse. 2008–2012 oli Borowski Rahvusvahelise Õigus- ja
Sotsiaalfilosoofia Ühingu Ühendkuningriigi sektsiooni asepresident, alates
2014. aastast on ta Saksa sektsiooni juhatuse liige. Lisaks doktori- ja
habilitatsioonitööle on Borowski sulest ilmunud arvukalt artikleid peamiselt
põhiõiguste teooriast ja õigusfilosoofiast.
Ernst-Wolfgang Böckenförde (1930–2019) oli Saksa õigusteadlane, õigusteaduse ja filosoofia
doktor, 1964–1969 professor Heidelbergis, 1969–1977 Bielefeldis ja seejärel
Freiburgi ülikoolis kuni emeriteerumiseni 1995. aastal. Ta õpetas avalikku
õigust üldiselt, aga eelkõige konstitutsiooniõigust, lisaks veel õigusajalugu
ja õigusfilosoofiat. 1983–1996 oli Böckenförde Saksamaa
Liidukonstitutsioonikohtu liige. Siinse kirjutise avaldamise ajaks olid temalt
ilmunud juba paljud olulised publikatsioonid: „Gesetz und gesetzgebende Gewalt.
Von den Anfängen der deutschen Staatsrechtslehre bis zur Höhe des staatsrechtlichen Positivismus“ („Seadus ja
seadusandlik võim. Saksa riigiõigusõpetuse algusaegadest riigiõigusliku
positivismi haripunktini“. Berlin 1958, 2. vlj 1981); „Die Organisationsgewalt
im Bereich der Regierung“ („Organisatsioonivõim valitsuse valdkonnas“. Berlin
1964); „Die Rechtsauffassung im kommunistischen Staat“ („Õiguse mõiste
kommunistlikus riigis“. München 1967); „Kirchlicher Auftrag und politische Entscheidung“ („Kiriklik korraldus ja poliitiline
otsus“. Freiburg 1973); „Staat, Gesellschaft, Freiheit“ („Riik, ühiskond,
vabadus“. Frankfurt a. M. 1976); „Der Staat als sittlicher Staat“ („Riik
kui kõlbeline riik“. Berlin 1978). Pärast ilmus veel mitu olulist raamatut ja
kogumikku, näiteks „Staat, Gesellschaft, Kirche“ („Riik, ühiskond, kirik“.
Freiburg 1982); „Die verfassunggebende Gewalt des Volkes“ („Rahva
konstitutsiooniandmisvõim“. Frankfurt a. M. 1986); „Recht, Staat,
Freiheit“ („Õigus, riik, vabadus“. Frankfurt a. M. 1991, 4. vlj
2006); „Staat, Nation, Europa“ („Riik, rahvus, Euroopa“. Frankfurt a. M.
1999, 2. vlj 2000); „Wissenschaft, Politik, Verfassungsgericht“ („Teadus,
poliitika, konstitutsioonikohus“. Berlin 2011).
Matthias Klatt
(sünd. 1973) on Grazi ülikooli õigusfilosoofia, õigussotsioloogia ja
õiguspoliitika professor.Klatt õppis 1993–1999 õigusteadust Göttingeni
ja Müncheni ülikoolis. Tema Robert Alexy juhendamisel valminud doktoritöö
„Theorie der Wortlautgrenze: semantische Normativität in der juristischen
Argumentation“ („Tähenduspiiri teooria: semantiline normatiivsus juriidilises
argumentatsioonis“) ilmus 2004. aastal. Selle töö eest sai Klatt koguni kolm
auhinda: 2002. aastal auhinna European Award for Legal Theory, 2003. aastal
Kieli auhinna Doctores Iuris ja 2003. aastal Rahvusvahelise õigus- ja
sotsiaalfilosoofia ühingu auhinna Young Scholar Prize.Aastatel
2008–2015 oli Klatt Hamburgi ülikooli nooremprofessor, ta habiliteeriti samas
2013. aastal professor Stefan Oeteri juures avaliku õiguse, Euroopa Liidu õiguse,
rahvusvahelise avaliku õiguse ja õigusteooria alal. 2013–2014 oli Klatt
asendusprofessor Berliinis Humboldti ülikoolis ja 2014–2015 Osnabrücki
ülikoolis. 2015. aastal võttis Klatt vastu Grazi ülikooli kutse. Lisaks
doktoritööle on Klatt avaldanud arvukalt artikleid peamiselt põhiõiguste
teooria ja õigusfilosoofia teemal.
Jaan Kross
(1920–2007) oli 20. sajandi teise poole silmapaistvaim eesti kirjanik. Aastatel
1938–1944 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja töötas samas riigi- ja
rahvusvahelise õiguse õppejõuna kuni vahistamiseni 1946. aastal Eesti NSV
Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt.
Mattias Kumm
(sünd. 1967) on New Yorgi ülikooli Inge Rennerti nimelise õppetooli professor
ja Berliini Humboldti ülikooli professor. Peale selle on ta uurija-professor
programmis „Rule of Law in the Age of Globalization“ („Õigusriik
globaliseerumise ajastul“) ja Berliini Sotsiaaluuringute Keskuse (WZB) juures
asuva globaalse konstitutsionalismi keskuse juht. Kumm õppis 1987–1994 Kielis
õigusteadust, politoloogiat ja filosoofiat, Pariisis Panthéon-Sorbonne’i
ülikoolis õigusteadust ning Pariisi katoliiklikus instituudis filosoofiat.
1995–1996 läbis ta LL.M-programmi Harvardi ülikoolis, 1996 sooritas
advokaadieksami New Yorgis. 2003 sai Kumm J.S.D-kraadi Harvardi
ülikoolis. Aastatel 2000–2010 oli Kumm õppejõud ja külalisõppejõud paljudes
ülikoolides USA-s, Euroopas ja Aasias, teiste seas Harvardis, Yale’is ja New
Yorgis. 2010 sai Kummist New Yorgi ülikooli professor ja 2011 Inge Rennerti
nimelise õppetooli juhataja. Ta õpetab Euroopa õigust, rahvusvahelist õigust,
võrdlevat konstitutsiooniõigust ja õigusfilosoofiat ning on neil teemadel
kirjutanud arvukalt artikleid.
Uno Lõhmus (sünd.
1952) on endine Riigikohtu esimees, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu
kohtunik.
Moritz Meister
(sünd. 1982) on 2013. aastast advokaat Hamburgis. Ta õppis õigusteadust ja
majandust Hamburgis ja Bayreuthis. Tema Matthias Klatti juhendamisel valminud
doktoritöö „Das System des Freiheitsschutzes im Grundgesetz“ („Vabaduse kaitse
süsteem [Saksamaa LV] põhiseaduses“) ilmus 2011. aastal. Lisaks doktoritööle on
Meister avaldanud mitu artiklit proportsionaalsusest ja kaalumisest.
Lauri Mälksoo
(sünd. 1975) on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, Eesti Teaduste
Akadeemia ja Institut de Droit Internationali liige.
Hannes Vallikivi (sünd.
1974) on vandeadvokaat, advokaadibüroo Derling Primus partner, Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna doktorant.