Tulemused võtmesõna otsingule: "õigusajalugu"
Marju Luts-Sootak
2013 4, Lk 264 - 274
Jaanuaris 1909 hakkas ilmuma esimene meile teada olev eestikeelne õigusajakiri: „Seadus ja Kohus. Õigusteadline ajakiri“. Ajakirja anti välja kuni 1914. aasta alguseni. Artiklis võetakse see tagasihoidliku ...
Kristjan Oad
2012 3, Lk 151 - 158
...mõnikümmend aastat
varem. Vt H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tartu 2007,
lk 304–305.
*14 J. Uluots
(viide...
Jüri Jegorov, Olja Kivistik, Marju Luts-Sootak
2012 3, Lk 159 - 168
Käesolevas artiklis on põhitähelepanu koondatud Tartu ülikooli kohtuorganite struktuuri ja asjaajamise arengule 19. sajandil. Esmalt antakse ülevaade ülikooli kohtu tegevuse üldistest alustest ja põhimõtetest ...
Olja Kivistik
2012 3, Lk 169 - 175
20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahkhelisid ...
Marin Sedman
2012 3, Lk 176 - 184
Euroopa Liidus on praeguseks materiaalset karistusõigust ühtlustatud vähesel määral. Kuid Lissaboni lepingu jõustumisega on kaotatud ära sammaste süsteem ja edaspidised direktiivid, mis kehtestavad miinimumeeskirjad ...
Marelle Leppik
2012 3, Lk 185 - 192
Eestis avaldatakse arvamust, et põhiseaduslikkuse järelevalve instituudi uurimist on võimalik alustada 1992. aastast ehk Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi loomisest. Skeptiliseks hoiakuks ...
Hesi Siimets-Gross
2012 3, Lk 193 - 203
...fragmente eraõigusest leidub riigiorganeid ja välist õigusajalugu
kirjeldavates osades. Lisades on ära toodud õigusteaduse......kavatsenudki. Küsimusi tekitab termin
õiguslugu / õigusajalugu, mille suhtes eriarvamused jäävad. Mõnigi küsimus...
Hendrick Rang
2012 3, Lk 204 - 214
Eesti kehtiva põhiseaduse § 3 sätestab, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Ka 1920. aasta põhiseaduse § 4 teine lause sätestas, et rahvusvahelise ...
Peter Oestmann, Astri Schönfelder
2012 1, Lk 52 - 62
...vlj. Tallinn 1998, lk 113; H. Hattenhauer. Euroopa
õigusajalugu. Tallinn 2007, vnr 1364 jj. Marju Luts-Sootaki märkus...
Tuuli Säärits
2011 9, Lk 701 - 713
...
*14 H. Hattenhauer.
Euroopa õigusajalugu. Tallinn: Juura 2007, lk 89.
*15 ...
Katrin Kiirend
2011 2, Lk 139 - 147
Rooma õiguse
klassikalise ajastu (82. a eKr – 250. a pKr) juristi Gaiuse
iseseisvana säilinud teose „Institutsioonid“ põhjal saab Vana-Roomas eristada
kolme liiki capitis deminutio’t (seisundi muutust): ...
Väino J. Riismandel
2009 9, Lk 657 - 659
Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli Eesti õigusteadlasi ühendavaks organisatsiooniks 1924. aastal Tartu Ülikooli juures asutatud Akadeemiline Õigusteaduse Ühing. 1935. aastal muudeti nimi Õigusteaduse ...
Liina Kanger, Marelle Leppik
2009 8, Lk 508 - 526
Eesti haldusõigusmõistmise traditsioonis ulatuvad halduskohtu pädevuse küsimuse juured 20. sajandi algusesse, mil loodi administratiivkohus. 1918. aastal iseseisvunud Eesti Vabariik ja 1992. aastal taasiseseisvunud ...
Jüri Liventaal
2009 3, Lk 189 - 196
...kõrgkoolidele. Tallinn 2001;
H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn 2007; Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud...
Hesi Siimets-Gross
2006 10, Lk 720 - 729
Tänapäevase eraõiguse algus ulatub 19. sajandisse, kui üle Euroopa toimusid õigusteaduses põhimõttelised muutused. Tollasel Saksamaal valitsesid Friedrich Carl von Savigny poolt rajatud ajaloolise koolkonna ...
Georg Ambach
2005 2, Lk 94 - 102
1. veebruaril 2005 möödus 70 aastat Eesti Vabariigi esimese kriminaalreformi edukast lõpust. Ehkki reformi alguses räägiti vaid Vene 1903. aasta nuhtlusseadustiku ümbertöötamisest Eesti riigi oludele, ...
Atko-Madis Tammar
2005 2, Lk 133 - 140
Hans Kelsenit teatakse eelkõige puhta õigusõpetuse loojana, mille taustaks on töötamine professorina Viini, Kölni, Genfi, Praha ja Berkeley ülikoolides, 11 ülikooli audoktori nimetus, mitmed riigiõpetust ...
Georg Ambach
2004 3, Lk 151 - 160
...Kriminaalseadus kajastab rahva kultuuritaset.*8 Kriminaalõigusajalugu kinnitab, et kõigis
kultuurriikides oli ja on kriminaalpoliitika...
Väino J. Riismandel
2004 1, Lk 63 - 65
Käesoleva aasta 26.veebruaril möödub 120 aastat päevast,
millal ilmavalgust nägi hilisem Tartu Ülikooli professor Nikolai Maim. Noore
juristina aitas ta vabariigi algaastail otsustavalt kaasa eesti ülikooli
rajamisel ...
Dietmar Willoweit, Marju Luts
2003 8, Lk 570 - 575
Meie tänapäevased teadmised karistusõiguse ajaloost ütlevad, et varamodernne karistusõiguskord tekkis varauusaegsest karistusõigusteadusest ja sellest ajaloolisest protsessist, mida tavaliselt nimetatakse ...