Juba enam kui kümme aastat on Eestis käimas diskussioon meie eraõiguse reformi vajaduste ja lahenduste ümber. Vaieldud on peamiselt selle üle, millistest välismaistest või rahvusvahelistest eeskujudest ...

Programm „Vaba ja sotsiaalne“ kui õiguslik struktuurimuutus on võtnud aega oma 200 aastat. Tegemist on vähemalt kahe fundamentaalse normatiivse kontseptsiooni terava konkurentsiga. Autor tahab näidata ...

Käesoleva aasta 19. jaanuaril täitus 110 aastat Eesti kriminaalõiguse esimese reformi juhtiva tegelase, Riigikohtu kriminaalosakonna liikme ja Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professori Karl-Theodor Saarmanni ...

Eesti autoriõigusel on märkimisväärne ajalugu. 75 aastat tagasi, aastal 1927, ühineti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga, 70 aastat tagasi, 1932. aastal, loodi Autorikaitse Ühing ...

Oleme harjunud rääkima lihtsalt Rooma õigusest ning sageli peame seda ka ühtseks. Siiski võib ka Rooma õigusteaduses eristada kahte põhiperioodi. Esimesel, eelklassikalisel perioodil, mõjutas Rooma õigust ...

Artiklis võetakse vaatluse alla seisukoht, mille järgi suvaline seadus, olenemata selle sisust, on kehtiv ja siduv. Ajaloole viidates on autor arvamusel, et selline käsitlus võib osutuda ohtlikuks, nagu ...

Gustav Radbruchi tekst „Viis minutit õigusfilosoofiat“ avaldati esmakordselt 57 aastat tagasi. Kuigi tekst ei pärine mitte väga kaugest ajast, tuleb selle mõistmiseks arvestada selle ajaloolist konteksti ...

Artiklis selgitatakse rahvusvahelise õiguse seisukohta seoses sõjalise jõu kasutamisega ning vaadeldakse riikide praktikat selles valdkonnas. Tuuakse ära, millised seisukohad on sõjalise jõu kasutamise ...

Eesti Vabariigi uue perekonnaseaduse eelnõu seab üheks oma eesmärgiks teha väidetavalt revolutsiooniline pööre abikaasade vahelistes varalistes suhetes. Tänapäevase diskussiooni väidetest kumab läbi arusaam ...

30. septembril k.a. toimus õigusteaduskonnas üks märkimisväärsemaid sündmusi viimase kahe–kolme aasta jooksul. Oma esimese tulemuse andis teaduskonnas läbiviidud õppekorralduse ja –programmide täiustamine–muutmine ...

Kas uus vaheperiood õigusajaloo uurimises? Veel viis aastat ja me astume uude sajandisse. Maailm ootab uuelt aastatuhandelt kahtlemata uusi ideid ka õigusteaduses. Kaasaegsete jaoks on sajandivahetuse ...

...liidumaade õigusteadlastele avanenud uus uurimisteema – n.n. DDR õigusajalugu, mida vaadatakse vahel ka kontekstis Ida–Euroopa riikide...

Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreegleid. Õigusest kinnipidaja või õiguse kasutaja jaoks on nad käitumisreeglid. Õiguse rakendaja jaoks aga otsustamisreeglid ...

Sageli nähakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamises või ka kogu omandireformis üht rutiinset, tüütut asjaajamist, millega tegelemine ei nõua juristilt õigusteoreetilisi teadmisi ega kehtiva õiguse ...

Käesoleva aasta 29. augustil möödus 90 aastat mag. iur. Artur Mägi sünnist. A. Mägi nagu paljud teisedki Eesti õigusteadlased, kuulus sellesse põlvkonda, kelle töö ja tegevus Eesti Vabariigis katkes ...

Riigikohtu esimees K. Parts vastas sügavalt tuntud kõnega. Tänas sõbralikkude sõnade ja heade soovide eest, mis Riigikohtule avaldatud lahkumise puhul Tartust. Ütles tänu ka sümboolse eseme eest, mis ...

I maailmasõja ajal okupeerisid Saksa väed Eesti 1918. aasta veebruarikuus. 3. märtsil sõlmiti Bresti rahu – lõppes sõjategevus Saksa–Vene rindel. Sellele vaatamata varises kokku sakslaste läänerinne ...

Prantsuse revolutsiooni saavutuste üle on maailmas vaieldud ja vaieldakse vist veel väga pikka aega. Revolutsiooni suhtes kriitilisem suund ei loe selle tõeliseks saavutuseks mitte kodanlikke reforme ...

Jurisprudents on vanim õigusteadus Õigusteadus on koguv mõiste. Ta koosneb sisult erinevatest, kuid samas lähedastest teadustest. Nendeks on õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, jurisprudents ja õiguse ...

I Probleem Viimasel ajal kohtab suhteliselt regulaarselt kirjasõnas ja vahetul suhtlemisel arvamust selle kohta, et Eesti õiguskord peaks seadustama pretsedendi. Sagedamini peetakse silmas kohtulahendile ...