Kokkuvõte

1. jagu. Üldsätted

Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (§60 lg.1). ÜS–es lähtutakse tehingu defineerimisel uuest, meie õigussüsteemi jaoks seni tundmatust juriidiliste faktide käsitlusest, mille järgi on õigustoiminguks iga õigusliku tähendusega õiguspärane tegu (§58 lg.2). Seega ei tohi segi ajada terminit „õigustoiming“ ÜS–e mõttes sarnase terminiga „juriidiline toiming“ TsK-i mõttes. Viimane hõlmab endas vaid selliseid õiguspäraseid tegusid, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, ilma et neid oleks eesmärgiks seatud. ÜS–e järgi kuuluvad mõiste „õigustoimingud“ alla tehingud ja TsK-i mõistes juriidiliste toimingute kõrval ka kõik tahteavaldused, mis omavad õiguslikku tähendust, aga mis ei ole tehingud (näit. ofert, aktsept, nõusolek, heakskiit). Siin avaldub ka ÜS–e uus suund võrreldes seni kehtinud juriidiliste faktide käsitlusega. Nimelt osutatakse ÜS–e senisest suuremat tähelepanu tahteavalduse institutsioonile ja see võimaldab õigustoimingute ja üldse juriidiliste faktide hulka arvata ka kõik õigusliku tähendusega ühepoolsed tahteavaldused, mis ei ole tehingud ega ka juriidilised toimingud TsK-i mõttes. Kuna selliste avalduste hulk on väga suur ja on vajadus neid kõiki õiguslikult reguleerida, on ÜS–e §–s 65 sätestatud, et tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes, mis ei ole tehing, kui seadusest ei tulene teisiti.

• tehingu mõiste ja printsiibid
,
• tahteavaldus
,
• tehingu vorm
,
• tingimuslik tehing