Kokkuvõte

Eesti on võtnud sihi viia ühena esimestest riikidest läbi vabad, üldised ja ühetaolised valimised elektroonilisel teel. Ehkki uute telekommunikatsioonivahendite kaasamisega riigi haldamisse on inimestel üha enam võimalusi poliitilises diskussioonis osalemiseks ja seeläbi võimu teostamiseks, peavad elektrooniliste valimistega olema tagatud demokraatlikud valimisprintsiibid nagu valimiste üldisus, salajasus, ühetaolisus ja vabade valimiste põhimõte. Et e-valimiste puhul saavad hääletada vaid need, kellel on ligipääs Internetile ja mõningane Interneti kasutamiskogemus. See võib ohustada valimiste üldisuse nõude tagamist. Ohtu võib sattuda ka valimiste vabaduse põhimõte, sest kodus, tööl või avalikus Interneti-punktis toimuva hääletamise puhul ei saa surve avaldamist ja kontrolli hääletamise üle täielikult välistada. Ka valija anonüümsuse säilitamist pole e-valimiste puhul võimalik tagada seni valimispunktides kasutatud meetmetega, vaid tipptasemel tehniliste lahendustega. Samas ei ole aga võimalik välistada, et kõrvaline isik hääletamise ajal arvutiekraani ei vaata. Korraldatu dpeab olema valijate kindlakstegene ja elektroonilise auditeerimine. Artikli autor pakub välja võimalusi nende printsiipide võimalikult ulatuslikumaks tagamiseks. Samas kaardistatakse artikis ära ka need küsimused, mis peavad olema lahendatud enne e-valimiste korraldamist. Käsitletakse lühidalt ka e-valimiste perspektiive Eestis, peatudes ühiskonna ja õiguskorra valimisolekul taoliseks valimisteks.

• Riigikogu
,
• kohalik omavalitsus
,
• demokraatia
,
• rahvas