Kokkuvõte

ÜRO põhikirjaga on kehtestatud rahvusvahelises õiguses üldine ja tingimusteta sõjalise jõu kasutamise ning sellega ähvardamise keeld. Samas on pärast Teise maailmasõja lõppu korduvalt tõusetunud küsimus, kas sõjalise jõu kasutamine teiste riikide vastu humanitaarsetel kaalutlustel võib olla õigustatud. Kas sellises olukorras on ikkagi ülimuslik sõjalise jõu kasutamise keeld, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine, või soov kaitsta näiteks konkreetse rahva inimõigusi? Kas eksisteerib humanitaarse interventsiooni doktriin? Need küsimused on jäänud ühese vastuseta, hoolimata sellest, et riigid on tegelikult juba sajandeid väidetavalt humanitaarsetel kaalutlustel kasutanud sõjalist jõudu teiste riikide vastu. Artiklis käsitletakse humanitaarse interventsiooni doktriini tagamaid ning püütakse leida vastust selle õiguspärasusele. Täiendavate probleemidena tõstatatakse inimõiguste universaalsuse küsimus ning peatutakse humanitaarse interventsiooni kuritarvitamise ja valikulisuse aspektil.

• Rahvusvaheline õigus
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid