Kokkuvõte

Ajalooliselt on ülikooli põhiülesanneteks olnud õpetamine ja teaduslik uurimistöö. Alma mater on olnud ühiskonda teadmistega toitev, hooliv, omakasupüüdmatu ja hea ema. Tänane reaalsus on aga selline, et ülikoolist kui teadmiste levitajast on saamas üha enam teadmiste müüja.

Artiklis vaadeldakse ülikooli rolli muutumist ühiskonnas ja mõningaid sellega seotud teoreetilisi küsimusi. Uuritakse, kas ülikoolist on tänases ühiskonnas saanud üks ettevõtja liike ja milline on intellektuaalse omandi roll selles. Erinevatest intellektuaalse omandi liikidest käsitletakse artiklis vaid ülikooli patendipoliitika mõningaid küsimusi. Peatutakse Eesti õigusaktidel, mis reguleerivad ülikooliga seotud intellektuaalse omandi küsimusi, ning Eesti ülikoolide poolt vastu võetud dokumente, mis määratlevad ülikooli intellektuaalse omandi poliitika lähtealused ja kehtestavad konkreetsed sätted üksikute intellektuaalse omandi liikide kohta. Näited on toodud põhiliselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli normdokumentide alusel. Vaadeldakse ka teadustulemuste avalikkusele teatavakstegemise (publitseerimise) ja patenteerimise vahekorra küsimusi. Juhitakse tähelepanu vajadusele kujundada välja ülikoolide poliitika selle kohta, mida patenteeritakse ja kuidas oma ainuõigust kasutatakse.

• intellektuaalse omandi õiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• patent
,
• kultuur (kultuurihaldusõigus)