Kokkuvõte

Eesti päevalehti lugedes võib jääda mulje, et Eestis puuduvad õiguslikud mehhanismid ebaseadusliku ehitustegevuste vastu võitlemiseks. Ehitusseadust ja kohtupraktikat analüüsides küsib autor, kas see on nii ja kui see on nii, siis miks.

Autor jõuab järeldusele, et Eesti õiguses puuduvad praegu õigusnormid, mis üksikasjalikult ja täpselt sätestaksid lammutamisettekirjutuse materiaalsed eeldused ning seaksid üheselt eesmärgiks tekkinud õigusvastase olukorra kaotamise. Samas leiab autor, et vaatamata vähesele praktikale ja puudujääkidele seadustes, on materiaalselt ja formaalselt ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks siiski alused ja võimalused olemas. Sageli on probleem pigem selles, et kohtus vaidlustatud lammutamise ettekirjutus ei ole piisavalt kaalutletud ja põhjendatud.

Autori arvates on kehtivad seadused ja nendest lähtuv kohtupraktika mõningatel juhtudel siiski problemaatilised. Senine kohtupraktika kohustab lammutamist kaaludes muuhulgas võrdlema kahju, mis on tekkinud kaebajal, s.t lammutamist taotleval isikul, ja kahju, mis tekiks ebaseadusliku ehitise omanikul. On ilmne, et reeglina on ehitise juba valmis ehitanud isikule lammutamisega kaasnevad kahjud suuremad. Mõningatel juhtudel vääriksid siiski rohkem kaitset piirkonnas juba elavate isikute õigused, sõltumata uusehitise omanikule/ehitajale ja ka kohalikule omavalitsusele kaasnevate kahjude suurusest.

• ehitus ja planeerimine
,
• haldustäitemenetlus ja -sund