Kokkuvõte

Õigusakti mõjude analüüs tundub viimaste aastate üks moesõnasid, mis hõlmab suuri rahasid ning pahatihti ka suuri sõnu, mis kuidagi ei aita seletada, mis see mõjude analüüs on. Tegelikult on mõjude analüüsi taga lihtne mõte, mille kohaselt peavad seadused põhinema uuringutel ning analüüsidel, mitte kõhutundel ning emotsioonidel. Artiklis vaadatakse, kas ja kuidas seda põhimõtet on kriminaalpoliitika tegemisel Eestis järgitud.

Eestit on esile tõstetud teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest süsteemsema mõjude analüüsi kasutamise poolest eelkõige just tänu sellele, et Eestis kehtib normitehnika eeskiri ning seda praktikas ka kasutatakse. Peamiselt on mõjude analüüsi rakendamist uuritud eelnõude seletuskirjade põhjal, kus vaadatakse, kas keskkonna , sotsiaalseid, majanduslikke jne mõjusid on hinnatud ning huvirühmasid kaasatud. Ent samas jääb seletuskirjadest palju ka välja ning pelgalt seletuskirjade ja nendes sisalduva info põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa.

Artiklis vaadeldakse kriminaalpoliitikat puudutavate eelnõude valmimise protsessi ja uuringute kasutamist selles protsessis osaleja pilgu läbi. Põgusalt on visandatud keskkond, mis ümbritseb kriminaalpoliitika tegijaid postmodernistlikus maailmas, ning kirjeldatud seda, kuidas kriminaalpoliitikas uuringuid tehakse. Lõpetuseks on toodud näiteid eelnõude ja uuringute kohta Eestis, mida on kasutatud kriminaalpoliitika tegemisel ning eelnõude ettevalmistamisel, aga ka näiteid analüüsi puudumise kohta.

• Kriminoloogia
,
• seadusandlus