Eesti kriminaalmenetluses on viimastel aastatel ilmnenud üksikuid juhtumeid, kus alaealised on olnud seotud äärmuslike ideoloogiatega, neonatslike võrgustikega või vägivaldset maailmavaadet propageerivate ...

Viimastel aastatel on äärmuslike ideoloogiate levik ja inimeste koondumine äärmuslikesse organisatsioonidesse kujunenud paljude riikide jaoks tõsiseks väljakutseks. See ohustab ühiskonna sidusust, soodustab ...

19.‒20. juunil 2023 toimus Tallinnas 35. Balti kriminoloogia seminar nimetusega „Kuritegevus ja kuritegevuse kontroll: klassikalised teemad ja uued väljakutsed“ („Crime and Crime Control: Classic Issues ...

Kui jälgida ühiskondlikku arutelu, siis peamised ülesanded, mille üldsus karistus(õigus)ele seab, on tasumine ja uute (kuri)tegude ärahoidmine. Need eesmärgid kajastuvad karistusteooriates. Tasumine on ...

Seni on Eestis puudunud süsteemsemat laadi teadmised õigusrikkujate endi hinnangust nende toime pandud rikkumistele ja saadud karistustele. Õigusrikkujate hinnangut karistusele ja selle mõju on vähe uuritud ...

Artiklis hinnatakse Eestis toime pandud tahtlike tapmiste taset ja dünaamikat aastatel 1990 kuni 2020. Eestit võrreldakse kolme Skandinaavia (Põhjala) riigiga: Soome, Rootsi ja Norraga. Nimetatud kolm ...

Uimastisõltuvus on psüühikahäire, mille korral kõige tõhusamaks meetmeks käitumise muutmisel saab teadusuuringute järgi pidada ainespetsiifilist ja indiviidist lähtuvat ravi. Eestis on aga vangistuse asemel ...

...eestvedajaid antropoloogias Clifford Geertz. *7 Kriminoloogias on varemgi rõhutatud kuritegevust sotsiaalse nähtusena...

Õigusakti mõjude analüüs tundub viimaste aastate üks moesõnasid, mis hõlmab suuri rahasid ning pahatihti ka suuri sõnu, mis kuidagi ei aita seletada, mis see mõjude analüüs on. Tegelikult on mõjude analüüsi ...

Üksiku vähese teosüüga õigusrikkumise korral ei pruugi tekitatud kahju ja sellest tulenev oht tunduda esialgu märkimisväärne ning ei too seega kaasa riigipoolset reageeringut. Kuid kui pannakse toime arvukalt ...

Kriminaalse karjääri kulgemise kohta kogutud andmed täiendavad olulisel määral kuritegevuse üldstatistikat ning võimaldavad täpsemalt planeerida kuritegevuse kontrolli- ja preventsioonimeetmeid. Aastatel ...

Valitsuskomisjoni õigustes tegutsev kriminaalpreventsiooni nõukogu analüüsib oma põhimääruse kohaselt regulaarselt kuritegevuse olukorda riigis ja teeb valitsusele ettepanekuid kõigis õiguskorra tagamist ...

1. Varguste hulk kasvab Osadele inimestele omaseks saanud eluideaal - püüe rikastuda selleks vahendeid valimata, - ning üha süvenev karistamatuse tunne on põhjustanud kuritegevuse plahvatusliku kasvu ...

Sotsialismiaja viimastel aastatel kujunesid välja kuritegevuse plahvatusliku kasvu kaks peamist liikumapanevat jõudu: 1 Riigiorganite jätkuva stagnatsiooniga kaasnes kodanike seaduskuulekuse vähenemine ...

1990. aasta augustis tehti mulle ja ühele mu kolleegile ülesandeks likvideerida Saksa Demokraatliku Vabariigi (edaspidi SDV) peaprokuratuur ja sõjaväeprokuratuur, kuna pärast Saksamaade taasühinemist ...

...kuritegelikeks, samuti karistuste liigid ja kestus. Kriminoloogia arengust ja mõistest Nagu teame, on kriminaalkoodeks...

Viimaste aastate kuritegevuse statistika näitab, et järjest rohkem on neid isikuid, kellele on ideaaliks saanud ära elada ja isegi rikastuda vahendeid valimata. Kurjus ja vägivald kajastuvad ka nendes ...

Niisugust nimetust kandis üleriigiline nõupidamine, mis toimus Kriminaalpreventsiooni Nõukogu korraldusel 15. mail 1996 Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Nõupidamine korraldati vastavalt nõukogu ...

Eestis viimastel aastatel toimunud ühiskondlik-poliitiliste ning majanduslike muutuste tulemusena on plahvatuslikult kasvanud ning muutunud üha vägivaldsemaks ja jultunumaks kuritegevus. Järjest rohkem ...

1995. aasta 30 juuni seisuga on: 55 riiki surmanuhtluse täiesti kaotanud;15 riiki on kaotanud surmanuhtluse rahu ajal toime pandud kuritegude eest,27 riiki on loobunud surmanuhtlusest de facto, st nad ...