Kokkuvõte

Kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku § 5 sätestab kriminaalmenetluse riiklikkuse ehk süüdistuse avalikkuse põhimõtte: eranditult kõiki kuritegusid Eestis menetletakse avalik-süüdistuslikult ja Eestis ei tunta ega tunnustata erasüüdistust.

On alust arvata, et tänane kriminaalmenetlusõigus ei vasta kannatanute õiglustundest lähtuvatele ootustele asja menetlemisel ja süüdistuse esindamisel. Samuti koormab absoluutne legaliteedipõhimõte teatud juhtudel otstarbetult nii uurimisasutusi kui ka prokuratuuri. Ilmne on, et dekriminaliseerimine ning küsitava väärtusega hübriidmenetluste loomine üksi ei suuda neid probleeme lahendada. Seetõttu on ehk käes aeg anda osa koormust ning ka vastutust karistusõiguse elluviimisega seoses eraisikutele, sätestades selle ühe instrumendina erasüüdistuse institutsiooni. Erasüüdistus ei ole Eesti õigusele täiesti võõras, kuivõrd selline nähtus sisaldus veel enne 2004. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustikku kehtinud kriminaalmenetluse koodeksis.

Artiklis tutvustatakse erasüüdistuse olemust, antakse lühiülevaade Ungari, Hispaania, Kanada, Ameerika Ühendriikide, Poola ja Soome erasüüdistuse süsteemidest ningvaagitakse erasüüdistuse kehtestamise poolt- ja vastuargumente.

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused