Kokkuvõte

Kui vanglainstitutsiooni ajaloos religioon ja isiku korrigeerimine olid lahutamatult seotud, siis sekularismist mõjutatuna hakkas 20. sajandil ka vanglas usk eralduma isiku ühiskonda taastoomise missioonist. Euroopa 21. sajandi põhiõigustele baseeruvas vangistusteoorias on religioon vanglas saanud priiks – vangil on õigus valida, kas ja millist religiooni järgida või kas ta soovib oma uskumusi muuta. Religioon ja taasühiskonnastamine ei ole vahetult seotud.

Sellele vaatamata on usul ja vanglal siiski mitmeid sõlmpunkte. Näiteks ei tohi riik sekkuda isiku usuvabadusse, kuid vangla kontekstis on erinevate õiguste kasutamine paratamatult piiratud (nt teatud juhtudel religioonikohase rõivastuse kandmine). Lisaks tuleb vanglalgi võtta ise meetmeid selleks, et usuvabadus oleks tagatud (nt võimaldada kinnipeetavatel usutalitustel osalemist). Tegemist on aga küsimusega, kus tihti satuvad kaalukausile ühelt poolt isiku õigus praktiseerida segamatult oma religiooni ning teiselt poolt vangla julgeoleku tagamise kohustus ja kaaskinnipeetavate õiguste kaitse (nt viirukite kasutamine).

Käesolev artikkel analüüsibki religiooni ja usuvabaduse rolli tänapäevases vanglas, vangla kohustust ja selle kohustuse piire isiku usuvabaduse kaitsmisel ning võimalikke ohte, mis võivad selle õiguse kaitsmissfääriga lõikuda.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• Kirikuõigus
,
• karistuse täideviimine