Kokkuvõte

Kindlustuslepingu puhul on kindlustusvõtja põhikohustuseks tasuda kindlustusmakse ja kindlustusandja põhikohustuseks on tasuda kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustushüvitis. Samas ei ole kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustus absoluutne ja teatavatel juhtudel kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult täitmiskohustusest. Sellisteks juhtumiteks võivad olla näiteks olukorrad, kus kindlustusvõtja ei ole kohaselt tasunud kindlustusmakset; kindlustusvõtja on rikkunud lepingueelset teavitamiskohustust; kindlustusrisk suureneb; kindlustusvõtja rikub kindlustusjuhtumi järgseid kohustusi, või ka olukord, kus kindlustusvõtja rikub ohutusnõudeid (ohutusmeetmeid). Autor analüüsib oma artiklis ohutusnõudeid kahjukindlustuses.

Ohutusnõudeid ei ole võlaõigusseaduses eraldi reguleeritud (nt vastupidi kindlustusriski suurenemisele üldiselt). Samas näiteks Soome kindlustuslepingu seaduses ja Principles of European Insurance Contract Law (PEICL) reguleerib ohutusnõuded (eraldi kindlustusriski suurenemise üldisest käsitlusest). Praktikas kasutab aga enamik Eesti kindlustusandjaid oma tüüptingimustes ohutusnõuete regulatsiooni ja seda vaatamata otsesõnu puuduvatele võlaõigusseaduse normidele. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, mis on ohutusnõuded, kuidas eristada ohutusnõudeid kindlustusriski välistustest ja milline on ohutusnõuete eiramise tagajärg kindlustusandja täitmiskohustusele.

• kindlustusleping
,
• tüüptingimused