Kokkuvõte

1. septembril 2022 möödus 20 aastat karistusseadustiku jõustumisest. Karistusseadustiku eeskujudeks võeti Prantsusmaa 1994. aasta Code Pénal ning Saksamaa 1975. aasta Strafgesetzbuch. Karistusseadustiku eelnõu seletuskirjas selgitati, et nii Saksa kui ka Prantsuse karistusseadustikud väldivad paljudel juhtudel otsese lahenduse sätestamist ning jätavad probleemi kohtupraktika või karistusõigusteaduse lahendada. Eelnõu autorid leidsid, et karistusseadustiku eelnõu erineb selles mõttes Saksa ja Prantsuse eeskujudest, et see käsitleb ja lahendab karistusõiguslikke küsimusi üksikasjalikumalt.

Kuigi mõne üldosa definitsiooni vajalikkus võib olla küsitav, siis tänapäevase õigusloome kõrval saab karistusõiguse üldosa regulatsiooni vaevalt detailseks pidada. Mitmed olulised instituudid on reguleeritud napilt ning seaduse tekst võimaldaks jõuda väga erinevate tõlgendusteni. Samuti jääb seaduse teksti ja tegeliku elu vahele paratamatult ruum, mis on vajanud sisustamist. Seetõttu on karistusseadustiku 20-aastase eluea jooksul olnud suur tähtsus Riigikohtu lahenditel, mille ülesandeks on ka seaduse ühetaolise kohaldamise tagamine ja õiguse edasiarendamine. Kuigi seadusandja ei ole materiaalõiguslikes küsimustes Riigikohtu lahenditele pretsedendiõiguslikku tähendust omistanud, seob kõrgeima kohtu praktika faktiliselt siiski kõiki õiguse kohaldajaid. Seetõttu ei piirdu Riigikohtu otsuste mõju vaid üksikjuhtumiga. Käesolevas artiklis käsitletakse valitud aspekte Riigikohtu silmapaistvast rollist karistusõiguse tõlgendajana karistusseadustiku kehtivusajal.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• õigusemõistmine
,
• õiguskirjandus