Kokkuvõte

Mida on ühist olukorral, kus võlgniku raamatupidaja on väljastanud saldokinnituse, mis võis kaasa tuua aegumise katkemise, ja olukorral, kus tarbija eID-d kasutades on tehtud tahteavaldus e-poes järelmaksuga müügilepingu sõlmimiseks? Kuigi ilmselt on kokkupuutekohti veel, siis üheks ühendavaks aspektiks on asjaolu, et mõlemad olukorrad on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ette seoses küsimusega, kas on tehtud kehtiv toiming või tehing. Mõlema kaasuse puhul sõltus tahteavalduse kehtivus sellest, kas selle tegijal oli esindusõigus.

Mõlemad kaasused on olulised, sest varem pole Riigikohus õigusnäivuse alusel tekkinud volituse eeldusi selgelt välja toonud ning näivusvolitusega seonduvaid küsimusi ei oldud Riigikohtu praktikas üldse lähemalt analüüsitud. 2022. aasta lahendis on Riigikohus põhjalikult lisaks talumisvolitusele esmakordselt näivusvolituse tekkimise eeldusi selgitanud. 2019. aasta lahendis on aga esile toodud, milline võib olla talumis- ja näivusvolituse regulatsiooni tähendus eID vahendusel sõlmitavate lepingute kontekstis. Artiklis analüüsitakse, millised on Riigikohtu hinnangul talumis- ja näivusvolituse tekkimise eeldused, ning juhitakse lugeja tähelepanu mõningatele lahendites käsitlemata nüanssidele. Teiseks peatutakse artiklis lähemalt nendel asjaoludel, millega tuleb arvestada, kui talumis- või näivusvolituse regulatsiooni kohaldatakse eID-d kasutades tehtud tehingutele. Kuna Saksa regulatsioon on olnud eeskujuks Eesti vastava regulatsiooni loomisel, on artiklis võrdlusmaterjalina vaadeldud ka Saksa õiguse seisukohti seoses talumis- ja näivusvolitusega.

• esindus