Kokkuvõte

Artikli eesmärk on analüüsida, kas ja millistel tingimustel saavad Eestis töötavad kaugtöötajad põhjustada mitteresidendist äriühingule topeltmaksustamise vältimise lepingute tähenduses püsiva tegevuskoha, mille kaudu teenitud ärikasum kuuluks Eestis tulumaksuga maksustamisele.

Autori hinnangul saab mitteresidendil tekkida Eestis püsiv tegevuskoht nii OECD mudellepingu artikli 5 lõike 1 kui ka lõike 5 valguses, kui Eesti kodukontoris töötab tema kaugtöötaja. Seejuures ei lähe normide tõlgendus vastuollu püsiva tegevuskoha sisu ja eesmärgiga – anda äritulu maksustamisõigus riigile, kellega välismaisel ettevõttel eksisteerib piisav majanduslik side ja kus ta loob oma äritegevusega väärtust.

Mitteresidendil tekiks mudellepingu artikli 5 lõikest 1 tulenevalt Eestis püsiv tegevuskoht juhul, kui kaugtöötaja kodukontor on ettevõtte käsutuses, seda kasutatakse piisava aja jooksul pidevalt ja regulaarselt ning kaugtöötaja töö on seotud ettevõtte peamise äritegevusega. Ettevõtte käsutusse kuuluks kodukontor juhul, kui ettevõte omab selle üle piisavat mõju, mis võiks väljenduda kas otseses või kaudses kodus töötamise nõudes. Määrav on, et kaugtöötaja tegevus seostub ettevõtte mõne tuumikfunktsiooniga nagu müügitegevus, uurimis- ja arendustegevus või ärijuhtimine.

Alternatiivselt võib mitteresidendil tekkida Eestis püsiv tegevuskoht ka mudellepingu artikli 5 lõike 5 alusel, kui kaugtöötajat saab lugeda mitteresidendi sõltuvaks esindajaks. Kaugtöötajal peab selleks olema ka lepingute sõlmimise volitus, kuid piisab, kui lepingu peamised tingimused lepitakse teise poolega kokku just Eestis. Kaugtöötaja peaks niisiis tegutsema kui mitteresidendi müügijõud Eestis, kes otsib aktiivselt kliente, räägib läbi lepingutingimusi ja kasutab oma müügioskusi, et neid veenda ettevõtte teenuse või toote kasuks otsustama.

• maksuõigus
,
• töötaja
,
• Rahvusvaheline õigus