Sulge
38. õigusteadlaste päevadel Tartus käsitleti kriminaalmenetlusega seotud teemana julgeolekuasutuste poolt teabehanke käigus saadud teabe kasutamist kriminaalmenetluses. Paneeli arutelu oli inspireeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kahest 16. juunil 2023 tehtud otsusest (Seredenko ja Mutso asjad). Nendes kohtuasjades tõusetus küsimus ausa ja õiglase kohtumenetluse võimalikkuse kohta, kui isiku süü tõendamiseks kasutatakse kriminaalmenetluse väliselt kogutud teavet. Julgeolekuasutuste poolt riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamiseks tehtud toimingute tulem võib olla ajendiks kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid küsimus on, kas kogutud teabe puhul on tegu ka lubatava ja usaldusväärse tõendiga kohtumenetluses.
Paneeli arutelu käigus tuli esile mitu kriminaalmenetluse ja teabehanke regulatsiooni probleemkohta, mis mõjutavad oluliselt kaitseõiguse teostamist. Üldise tõdemusena tõusis arutelul esile mõte, et kriminaalmenetluse ja teabehanke regulatsioon vajavad paremat ühildamist, et valitseks tasakaal kriminaalmenetluse huvide ning isikute põhiõiguste kaitse vahel, mis tagaks menetlusõigusi austava kohtupidamise.