Küllap ei ole teadmistepõhisust deklareerivas Eestis midagi loomulikumat kui igaühe õigus saada targemaks. Sisukas, tasemel lektorite ja ladusa korraldusega täiendusõpe pakub pidevalt muutuvas õiguskeskkonnas praktikutele vajalikku professionaalset tuge. Süsteemsed teoreetilised teadmised koos kogemusega on kindel konkurentsieelis, sestap ei ole eneseharimiseks kulutatud aeg teps mitte mahavisatud.

Ei ole suur saladus, et intensiivse õigusloome perioodil esines koolitusturul tublisti n-ö puusalt tulistamist: enim kuulajaid kogusid koolitusettevõtjad, kes kiiremini jõudsid kursuse ette valmistada, kuigi pahatihti seisnes pakutav vaid uute seaduste või nende muudatuste ühislugemises. Seevastu nüüdisaegsete teaduspõhiste kursuste väljatöötamine, kus pikaajaline koolitajakogemus on oskuslikult ühendatud õiguspraktika analüüsiga, jääb universitas’e eeliseks kõikide teiste koolitust pakkuvate institutsioonide ees. Kompetents olulistes õigusvaldkondades võimaldab teaduskonnal katta üsna laia spektrit koolitusturul nõutavatest teemadest.

Analüüsides masujärgset õiguskoolitusturgu, keskendusime senistelt avatud registreerimisega koolitustelt täiendusõppeprogrammide ettevalmistamisele konkreetsele sihtrühmale.^*1 Eri sihtgruppide esindajatega asusime välja töötama just nende ootustele ja vajadustele vastavaid programme. Üks esimesi selliseid oli „Notariõigus“.^*2 Koolitusprogrammi põhjalik ettevalmistus päädis lepinguga, mis sõlmiti Notarite Kojaga 2011. aasta detsembris. Notarite Koja esimees Anne Saaber pidas vajalikuks märkida: „Notarite täiendõppe korraldamine on alati olnud üks Notarite Koja peamistest tegevussuundadest ning heameel on tõdeda, et lektoritena astuvad üles tunnustatud õigusteadlased ja oma ala parimad spetsialistid. Teistkordselt koostöös Tartu Ülikooliga korraldatav koolitusprogramm annab hea võimaluse arutada õiguse rakendamisel praktikas tekkinud probleeme ning tutvuda uuemate õigusteoreetiliste seisukohtadega.“^*3

Uues täiendusõppeprogrammis analüüsiti eelkõige neid eraõiguse valdkondi, mille rakendamisega notarid iga päev enim kokku puutuvad: pärimisõigus, perekonnaõigus, asjaõigus, võlaõigus. Osa programmi kümnest õppepäevast pühendasime notarite ametitegevusega seotud maksustamisküsimustele ning rahapesu- ja korruptsioonitemaatikale. Programmis osalesid õigusteaduskonna õppejõud eraõiguse instituudi juhataja, tsiviilõiguse professor Paul Varul, tsiviilõiguse professor Irene Kull, tsiviilõiguse dotsent Martin Käerdi, finantsõiguse dotsent Lasse Lehis, tööõiguse professor Merle Muda, kriminoloogia professor Jüri Saar, äriõiguse dotsent Andres Vutt jt. Lisaks kaasati programmi kogenud koolitajatena Riigikohtu liige, tsiviilõiguse dotsent Villu Kõve, nõunik Liis Arrak, vandeadvokaat Ivo Mahhov, ringkonnakohtunik Kaupo Paal, notar Tarvo Puri jt.

Edukalt alanud koostöö^*4 jätkus erinevate teemadega. Tänavustel õppepäevadel käsitleti aktuaalset kohtupraktikat lepinguväliste võlasuhete õiguses (tsiviilõiguse dotsent Janno Lahe), tsiviilkohtumenetlust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liige Peeter Jerofejev), isikuandmete kaitset (Viljar Peep, Maris Juha). Aprillis toimus Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis kahepäevane koolitus „Perekonna- ja pärimisõigus notariaalpraktikas“, kus lektoritena kaasati Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm, Riigikohtu nõunik Liis Arrak, tsiviilõiguse lektor Urve Liin ja vandeadvokaat Ivo Mahhov. Ees seisab 2014. aasta programmi kavandi arutelu.

2011. aasta suvel alustasime koostööd Riigiprokuratuuriga. Esmane valik langes võla- ja asjaõigusele, kus nõudlus teadmiste täiendamise järele praktikas tõusnud probleemide paremaks lahendamiseks oli kõige suurem.^*5 Heameel on tõdeda, et võla- ja asjaõiguse aktuaalsetele probleemidele pühendatud täiendusõpe langes soodsale pinnasele. Prokuröride tagasiside esimestele koolituspäevadele võimaldas riigi peaprokuröril Norman Aasal resümeerida, et „koostöö on saanud väga positiivse alguse“^*6. Suur huvi tõi kaasa vajaduse korrata eraõiguse õppepäevi Tartus sügissemestril, lisaks käsitleti prokuröride ümarlauas ka riigihanke problemaatikat. Prokuröre koolitasid teaduskonna noorema põlvkonna õppejõud Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter, tsiviilõiguse dotsent Karin Sein, dr. iur. Mari Ann Simovart, dr. iur. Urmas Volens, tsiviilõiguse lektor Age Värv ning ringkonnakohtunik Kaupo Paal. Esinejate professionaalsus kogus koolitusprogrammis osalejatelt hulgaliselt kiidusõnu. Hästi võeti vastu samuti tänavu kevadel toimunud kursus „Äriõigus prokuröridele“ (äriõiguse dotsent Andres Vutt).

Algavaks õppeaastaks on prokuröridele kavandatud seitse koolituspäeva. Sügissemestril alustatakse kahepäevase koolitusega haldusmenetluses. Lähtudes Riigiprokuratuuri soovidest, keskendutakse siin sellistele alateemadele nagu haldusorgan ja haldustegevuse vormid (määrus, haldusakt, toiming, haldusleping) ja nende piiritlemine (riigi- ja haldusõiguse õppetooli juhataja professor Kalle Merusk); moraalse kahju hüvitamine ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise probleemid (haldusõiguse lektor Ene Andresen); haldusakti kehtivus ning selle kehtetuks tunnistamine ja muutmine (õiguskantsleri asetäitja-nõunik mag. iur. Nele Parrest) ning kaalutlusõigus ja kaalutlusvead (Riigikohtu nõunik Janar Jäätma).

Novembris võtab Euroopa Kohtu kohtunik, Tartu Ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus vaatluse alla põhiõiguste temaatika Euroopa inimõiguste kohtu praktika valguses.^*7 Edasi on kokkulepped sõlmitud koolituspäevadeks eraõiguses – 2014. aasta jaanuaris alustatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtete käsitlusega. Edasi keskendutakse kahepäevases tsüklis võlaõiguse aktuaalsete probleemidele ning analüüsitakse asjaõiguse küsimusi prokuröridele olulistes aspektides. Lektoritena astub üles teaduskonna Tallinna meeskond koosseisus tsiviilõiguse dotsent Kalev Saare, tsiviilõiguse dotsent Karin Sein, dr. iur. Mari Ann Simovart, dr. iur. Urmas Volens, tsiviilõiguse lektor Age Värv ja ringkonnakohtunik Kaupo Paal.

Uueks valdkonnaks teaduskonna täiendusõppes on õigustõlge ja õigusterminoloogia. Õigustõlke programmiga soovime abistada spetsialiste, kes tegelevad igapäevaselt õigustekstide tõlkimisega või õigustekstide tõlgete korraldamisega. Et õigustekstide tõlkimise eelduseks on õiguse ja tõlkimise põhimõtete tundmine, sai pööratud suurt tähelepanu eri õigusvaldkondade ja -süsteemide tutvustusele. Ühtlasi analüüsiti eri õigustõlketeooriaid ja -põhimõtteid ning tõlkekorralduse aluseid. Kümnele õppepäevale jaotusid järgmised teemad: õiguse põhimõisted ja Euroopa õiguskultuurid (võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak), sissejuhatus õigustõlkesse (jurist-lingvist Taivo Liivak), Euroopa Liidu õiguse alused (Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter), sissejuhatus karistusõigusesse (Riigikohtu nõunik Katri Jaanimägi), sissejuhatus riigi- ja haldusõigusesse (Riigikohtu nõunik Tim Kolk), Euroopa lepinguõiguse terminoloogia (tsiviilõiguse professor Irene Kull), Ameerika Ühendriikide õigusmõisted ja -terminoloogia (tsiviilõiguse assistent Heikki Leesment), õigustõlke seminarid (jurist-lingvist Taivo Liivak, Helika Mäekivi).^*8

Tänavu jätkus õpe eesti-inglise õigusterminoloogia programmiga, mille raames keskenduti eelkõige eesti õigusterminite ja lahenduste vahendamisele inglise keeles, andmaks tõlkijatele vajalikke taustteadmisi nii era- kui ka avalikus õiguses. Kümne koolituspäeva auditoorne töö toimus järgmistel alateemadel: õiguse rakendamine (võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits), põhiseaduslikkuse küsimused euroala võlakriisi lahendamisel (Riigikohtu nõunik Tim Kolk), tsiviilõiguse üldpõhimõtted ning üüri-, rendi- ja liisinguleping (tsiviilõiguse professor Irene Kull), äriühingute juhtimine (äriõiguse dotsent Andres Vutt), hagimenetluse põhimõtted (ringkonnakohtunik Kaupo Paal), haldusmenetlus (ringkonnakohtunik Virgo Saarmets) ja riigihankeõiguse terminoloogia (dr. iur. Mari Ann Simovart).^*9

Lisaks eespool toodule viisime Justiitsministeeriumi tellimusel läbi koolitusprogrammi „Õigustõlge kohtutõlkidele“. Programmi õiguslikus osas anti mittejuristidest osalejatele süsteemne ülevaade nüüdisaegsest õigusmõtlemisest. Seeläbi loodi teoreetiline alus õiguslikke tähendusi omavate situatsioonide analüüsiks. Keelelises osas keskenduti aspektidele, millega tõlgid ja tõlkijad igapäevatöös pidevalt kokku puutuvad, ent mida nad endale sageli ei teadvusta. Samuti pöörati enam tähelepanu eesti keele korrektsele kasutusele konkreetses tõlkesituatsioonis. Kaheksa õppepäeva toimusid vaheldumisi Tartus ja Tallinnas. Lektoriteks olid võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, vandetõlk Taivo Liivak ja Helika Mäekivi.

Koostöös Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga on viimastel aastatel toimunud maikuus kahepäevased seminarid. Tänavu oli osalejaid juba üle 100 – lisaks kohtutäituritele ja pankrotihalduritele pakkus see kursus huvi ka juristkonnas laiemalt. Pankroti- ja täitemenetluse aktuaalseid probleeme käsitlesid riigikohtunikud, Tartu Ülikooli külalisprofessorid Eerik Kergandberg ja Indrek Koolmeister, tsiviilõiguse professorid Paul Varul ja Irene Kull, Tartu Ringkonnakohtu esimees Kersti Kerstna-Vaks ning vandeadvokaat Leonid Tolstov.

Audiitorkogu esindajatega toimunud kohtumiste ja põhjaliku eeltöö tulemusena töötasime välja vandeaudiitorite õigusalase koolitusprogrammi (eraõiguse programmijuht Ave Hussar). Programmi koostamisel arvestati vandeaudiitorite tegevuse eripära, sh audiitortegevuse seaduse^*10 §‑st 42 tulenevat täiendusõppe kohustust. Pakutavate teemade valik hõlmas koolitusi võla-, asja-, ühingu-, töö- ja avaliku majandusõiguse valdkonnas. Seni on toimunud järgmised koolitused: äriühingute õiguslik ümberkorraldamine, ülevõtmine, ettevõtte üleminek (äriõiguse dotsent Andres Vutt), majanduskaristusõigus audiitoritele (vandeadvokaat Marko Kairjak), lepinguõigus audiitoritele (tsiviilõiguse dotsent Karin Sein, dr. iur. Urmas Volens, tsiviilõiguse lektor Age Värv), äriühingute juhtimine audiitoritele (äriõiguse dotsent Andres Vutt).

Rida koolituskursusi valmistati ette ka neile, kellel puuduvad õigusalased baasteadmised. Nii soovis SA Archimedes tellida praktilist koolitust töötajatele, kes iga päev puutuvad kokku lepingutega (töövõtu- ja käsunduslepingud), riigihangetega, autoriõigusega jne. Koolituspäevad „Õiguse alused mittejuristile“ viis läbi dr. iur. Mario Rosentau.

Tulenevalt Keskkonnaministeeriumi koolitusvajadusest töötas keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla välja kursuse „Keskkonnaõigus mittejuristidele“. Koolitusel käsitleti keskkonnaõiguse üldküsimusi, süsteemi, mõisteaparaati ja põhimõtteid (Hannes Veinla), keskkonnalubade integreeritud menetlust ja keskkonnaalaseid õigusi (ringkonnakohtunik Oliver Kask, keskkonnaõiguse lektor Kaarel Relve), keskkonnaalaseid põhikohustusi ja käitaja kohustusi ning Euroopa Liidu õiguse elluviimise põhinõudeid ja sellega seotud olulisemat kohtupraktikat (vandeadvokaat Martin Triipan, dotsent Hannes Veinla). Kursused sajakonnale ametnikule lõppesid praktiliste seminaridega eri töörühmades.

Keskkonnaamet huvitus intellektuaalomandi valdkonnast. Intellektuaalomandi dotsent Aleksei Kelli valmistas ameti soovil ette kursuse „Autoriõigus ja intellektuaalse omandi lepingud“, mis toimus tänavu kevadel nii Tallinnas kui ka Tartus.^*11

Lisaks korraldasime möödunud õppeaastal tellimuskoolitusi mitmele institutsioonile: Riigikontrollile ühingu-, võla- ja tööõiguses (dr. iur. Urmas Volens), Eesti Advokatuurile Euroopa Liidu siseturu õigusproblemaatikas (Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter), advokaadibüroole LAWIN ja advokaadibüroole Aivar Pilv menetlusõiguste käsutamise kohta apellatsioonimenetluses (ringkonnakohtunik Kaupo Paal), Tallinna Linnavalitsuse töötajatele normitehnikas (riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk), Eesti Rahvusringhäälingu juristidele teemal „Eesti Rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusaktid“ (riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele haldusmenetluses(riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk).

Suurepärase vastukaja leidis avatud registreerimisega kahepäevane koolitus „Menetlusõiguste käsutamine hagimenetluses“ (ringkonnakohtunik Kaupo Paal) ning „Teenuse osutamise lepingud ja riigihankeõigus“ (dotsent Karin Sein ja dr. iur. Mari Ann Simovart).

Teaduskond on pidevalt osalenud erinevates riigihanke pakkumismenetlustes (Haridus- ja Teadusministeerium, Valga, Põlva ja Võru maavalitsused, PRIA jne). Üks esimesi võidetud riigihankeid oli koolituse korraldamine Maksu- ja Tolliameti erimenetluse valdkonna ametnikele teemal „Maksuvõlgade sissenõudmine läbi tsiviilprotsessi“ (Riigikohtu liige, tsiviilõiguse dotsent Villu Kõve, Riigikohtu nõunik Juhan Sarv).

Põhjaliku eeltöö tulemusena esitasime pakkumuse Riigikantseleile õigusalase koolitusprogrammi väljatöötamiseks ja läbiviimiseks Eesti avaliku teenistuse tippjuhtidele (riigisekretär, kantslerid, asekantslerid peadirektorid).^*12 Programm „Tippjuhtide õigusalane seminar“ koosneb viiest moodulist.

Kevadel toimusid programmi esimese kolme mooduli õppepäevad, sügisel jätkatakse moodulitega IV ja V.

Teaduskond võitis samuti Rahandusministeeriumi poolt väljakuulutatud hanke „Õigusloome juristide koolitusprogrammi väljatöötamine ning selle alusel koolituste läbiviimine“. Väärib rõhutamist, et tegemist on esmase koolitusprogrammiga õigusloome juristidele.

Programmi maht on üheksa koolituspäeva kolmes valdkonnas: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, haldusmenetlus. Põhiseaduse koolituses on eesmärgiks anda ülevaade olulisematest põhiseaduse, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni põhimõtetest, koostoimest ja põhiõiguste kaitse süsteemist ning kirjeldada olulisemate põhiõiguste (nt võrdsuspõhiõiguse ja üldise eneseteostuse vabaduse) kaitsega seonduvat. Euroopa Liidu õiguse osas antakse osalejatele süsteemsed teadmised Euroopa Liidu õiguse põhimõtete, õigusaktide ja nende riigisisese rakendamise loogikast, et neid arvestada õigusaktide eelnõude väljatöötamisel, vähendamaks ebakõlasid ja vastuolusid. Haldusmenetluse koolituse eesmärk on anda osalejatele oskused koostada nõuetekohaseid volitusnorme ja nende rakendusakte, vahendada teadmisi õigusakti eelnõu väljatöötamisel õige valiku tegemiseks erasektori kaasamise eri vormide vahel. Samuti selgitada haldusmenetluse üldisi nõudeid ja anda oskused neid õigusaktide eelnõude väljatöötamisel silmas pidada, et vältida tarbetut topeltregulatsiooni.

Juunis avatud elektrooniline registreerumine põhjustas lausa huviliste tormijooksu: õppeinfosüsteemis täitusid pakutud 75 kohta nelja päevaga. Hiljem suurendasime kohtade arvu 90‑ni ning koostöös Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga grupeerisime osalejad ümber, arvestades õigusloome eest vastutavate juristide arvu ametiasutuses ja õigusloome hinnangulist mahtu. Euroopa Liidu struktuurifondidest finantseeritud koolitusprogramm kestab septembrist novembrini. Koolitajateks on Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter, ringkonnakohtunik Oliver Kask, Euroopa Kohtu kohtunik, Tartu Ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest ja ringkonnakohtunik Virgo Saarmets.

Tartu Ülikool on suurim täiendusõppe pakkuja Eestis . Möödunud aastal täiendas ülikoolis oma teadmisi ja oskusi 33 730 õppijat 1554 kursusel.^*13 Suurima osa ülikooli täiendusõppijatest^*14 moodustavad õpetajad, keda on hinnanguliselt ligi 40%. Pedagoogide õpetamisega seoses väärib kindlasti esiletõstmist teaduskonna konkureerimine õigusalaste valikkursuste ettevalmistuses Eduko raames. Eraõiguse programmijuhi Ave Hussari juhtimisel valmistati ette valikkursus „Inimene ja õigus“, mis algab e-õppena sügissemestril.

Muudes Tartu Ülikooli täiendusõppe brändides on teaduskond jõudumööda kaasa löönud. Seni on talveülikooli raames korraldatud koolitus „Aasta uut perekonnaseadust – mis on muutunud?“ (tsiviilõiguse lektor Triin Göttig, dr. iur. Triin Uusen-Nacke). Seevastu kuulajate leidmine suveülikooli kursustele^*15 on olnud väga problemaatiline. Tuleb leppida tõsiasjaga, et õiguskoolitusele on omane kindel ajaline rütm: juunist augustini on täielik madalseis.^*16 See on ka mõistetav, sest enamik juristidest eemaldub sel ajal igapäevastest töödest-tegemistest. Uus tõus toimub augusti lõpust, kui mitu kutseorganisatsiooni korraldavad suvelõpuüritusi, juhatades sisse uue koolitusaasta.

Muidugi on teaduskond panustanud tasuta koolitustesse Tallinna nädala raames. Möödunud aastal pidas autoriõiguse teemal loengu intellektuaalomandi dotsent Aleksei Kelli. Tänavu osalesid majandusseminaril „Pankrot? Tänan, ei!“ teaduskonna doktorandid, ettekandega „Saneerimise kui pankroti vältimise vahendi õiguslikud aspektid“ esines Swedbanki jurist-õigusanalüütik Anne-Mari Õunpuu ja seminari juhatas pankrotihaldur Toomas Saarma.^*17

On selge, et kvaliteetne täiendusõpe ilma tasemel koolitajateta ei ole võimalik. Oleme püüdnud kaasata täiendusõppeprogrammidesse parimaid oma valdkonna asjatundjaid nii akadeemilisest kogukonnast, aga enesestmõistetavalt ka kogenud praktikute seast. Väga head töised kontaktid on kujunenud kohtunikkonnaga. Ajavahemikul 2012–2013 on nii koolitusprogrammide väljatöötamisse kui ka lektoritöösse panustanud Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus, Riigikohtu liikmed Peeter Jerofejev, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister ja Villu Kõve, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud Oliver Kask, Kaupo Paal ja Virgo Saarmets, Tartu Ringkonnakohtu esimees Kersti Kerstna-Vaks, Tartu Maakohtu kohtunik Triin Uusen-Nacke, aga samuti Riigikohtu nõunikud Liis Arrak, Katri Jaanimägi, Tim Kolk, Juhan Sarv ja Janar Jäätma. Tänusõnad kuuluvad samuti vandeadvokaatidest lektoritele Marko Kairjakule, Ivo Mahhovile, Leonid Tolstovile ja Martin Triipanile. Ja muidugi kõikidele praktikutest kolleegidele, kes eri programmides kaasa on aidanud: õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest, notar Tarvo Puri, jurist Eveli Ojamäe, Justiitsministeeriumi nõunik Andra Olm, Indrek Tibar Politsei- ja Piirivalveametist jt.

Kindlasti ei tasu alahinnata ka koolitusi koolitajatele, mida on toetatudprogrammi Primus vahenditest. Õpetamis- ja juhendamisalastel täiendusõppekursustel on ülikoolis enim osalenud loodus- ja tehnoloogiateaduskonna, sotsiaal- ja haridusteaduskonna, matemaatika- ja informaatikateaduskonna ning õigusteaduskonna õppejõud.^*18

Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnutsi^*19 arenes 2012. aastal täiendusõpe Tartu Ülikoolis kõige kiiremini õigusteaduskonnas, kus see suurenes 730 õppijani. Huvi ei näi vaibuvat: tänavu on ainuüksi esimese poolaasta programmides osalenud 662 õppijat.

Jääb üle vaid nõustuda Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolaineni seisukohaga: „Koolitusturul hinnatakse täna eelkõige koolitajate professionaalsust, koolituste uudsust ja interaktiivsust. Tartu Ülikooli täiendusõppeprogrammide ja koolitajate taset on osalejad koolituste tagasisides hinnanud enamasti väga kõrgelt^*20, täiendusõppijate seas on ülikoolil hea maine, mille hoidmise nimel tuleb jätkuvalt tõhusat tööd teha.“^*21

Märkused:

^*1 Õigusteaduskond jagab lisateadmisi. – Universitas Tartuensis 2012/2, lk 28–29. Vt ka[Link] .

^*2 Teaduskonna täiendusõppe koordinaatori Roveena Kapi sõnutsi oli notarite koolitus mingis mõttes jätku­projekt, sest koostööd on tehtud ka varem. Nii toimus 2007/2008 Tartus koolitus­programm „Notari­õigus“, kus osalesid notarid, notari­kandidaadid ja Tartu Ülikooli õigus­teadus­konna magistri­õppe üliõpilased. Vt Toimunud koolitused. Arvutivõrgus:[Link] .

^*3 Notarite Koda sõlmib koolituslepingu Tartu Ülikooliga. Arvutivõrgus:[Link] .

^*4 Jaanuaris toimunud elukestva õppe keskuse tänu­üritusel koostöö­partneritele tunnustati Notarite Koda Tartu Ülikooli tänukirjaga.

^*5 Karistusõiguse ja kriminaal­menetluse teemad kaetakse prokuratuuri enda sisekoolituse kaudu, seejuures spetsiifiliste teemade käsitlemisse prokuratuuri koosseisu mitte­kuuluvaid isikuid ei pühendatagi.

^*6 Senist väga head koostööd Tartu Ülikooli õigus­teadus­konnaga rõhutas riigi peaprokurör ka oma sõnavõtus maikuisel ­konverentsil. Arvutivõrgus:[Link] .

^*7 Vt ka U. Lõhmus. Põhiõigused kriminaal­menetluses. Juura 2012, 224 lk. Mullu toimunud XX Eesti õigus­teadlaste päevadel esitletud teose on lugejad hästi vastu võtnud: raamatu esimene tiraaž on kirjastuses otsakorral.

^*8 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna täiendusõppe programm „Õigustõlge“. Arvutivõrgus:[Link] .

^*9 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna täiendusõppe programm „Eesti-inglise õigusterminoloogia“. Arvutivõrgus:[Link] .

^*10 RT I 2010, 9, 41; RT I, 18.12.2012, 10.

^*11 Vt ka Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli ühiskonverents „Intellektuaalse omandi reformi lähtealused“. – Juridica 2012/7. Arvutivõrgus:[Link] .

^*12 Eestis arvatakse nende hulka 90 juhti. Vt Tänased tippjuhid. Konverentsi materjalid. Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide konverents „Ühtsema valitsemise poole 2“. 11.–12. oktoober 2012.

^*13 Tartu Ülikooli senise arengukava eesmärgiks oli saavutada 2015. aastaks õppijate arvu kasv 2008. aastaga võrreldes 25% (25 300), mis on tänase seisuga juba 8430 õppija võrra ületatud. Vt Täiendusõpe Tartu Ülikoolis 2012. aastal. T. Ristolainen, Ü. Kesli, E. Voolaid, A. Seene (koost.). Käsikiri. 30.01.2013.

^*14 Täiendusõppijate hulka arvatakse ka täiendusõppekursustel osalejad ja huvilised, kes õpivad täiendusõppena üksikuid taseme­õppe õppeaineid. Viimastest moodustavad põhiosa need, kes läbivad magistri­õppesse astumiseks vajalikke eeldus­aineid. Ülikoolis tervikuna oli 2012. aastal täiendusõppijana tasemeõppe õppeainetel õppijaid 681. Teadus­konnas oli nende arv kahel viimasel õppeaastal täpselt sama: mõlemal aastal 16 täiendusõppijat.

^*15 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna täiendusõppekursused arvutivõrgus:[Link] .

^*16 Huvitav on jälgida näiteks Juridica artiklikogu (1993–2013) veebikasutust aasta ulatuses: nii erineb kasutussagedus aktiivsetel kuudel (märts, oktoober) ja väheaktiivsetel kuudel (juuni–august) kuni neli korda. Vt P. Pruks. Juridica minevikust, tulevikust ja veebist 200. numbri künnisel. – Juridica 2013/4, lk 288.

^*17 Arvutivõrgus:[Link] .

^*18 Osalejaid oli õigusteaduskonnas 38, osaluskordi 59. Vt Täiendusõpe Tartu Ülikoolis 2012. aastal (viide 13).

^*19 Õppeprorektor Martin Halliku kõne Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse tänuüritusel koostööpartneritele 30.01.2013. Arvutivõrgus:[Link] .

^*20 Pärnu Konverentside korraldatud traditsioonilisel koolituskonverentsil „Koolitus 2013“ viisid erinevaid juhtimis­teemalisi lühikoolitusi läbi ligi 40 Eesti koolitajat, kelle seas oli mitu nimekat juhtimiskoolitajat. Tartu Ülikooli esindasid konverentsil religiooni­psühholoogia professor Tõnu Lehtsaar ning töö- ja sotsiaal­hooldus­õiguse dotsent Gaabriel Tavits. Lühikoolituste põhjal selgitati konverentsil välja parim koolitaja. Koolituste kuulajad, sh organisatsioonide juhid, personali- ja koolitusjuhid, koolitajad jt hindasid töö- ja sotsiaal­hooldus­õiguse dotsendi Gaabriel Tavitsa lühikoolitust kõige kõrgemalt. Arvutivõrgus:[Link] .

^*21 Arvutivõrgus:[Link] .

• Info
• õigusharidus