...141 lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 5). On ju nimetatud süüteod nii ohtlikud, et nendega „kaasnev“ tagajärg vääriks......ptk VI vnr 154. *41 J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2014, lk 75. *42 Ei saa märkimata...

...Isikuvastased süüteod moodustavad karistusõiguse eriosa traditsioonilise......lahendused ja miks need alati ei tööta Isikuvastased süüteod moodustavad karistusõiguse eriosa traditsioonilise...

...eriosa alateemadest on elu- ja tervisevastased süüteod sel põhjusel võrdlemisi immuunsed karistusõigusest......*4 Üksikasjadesse minnes kaitsevad eluvastased süüteod isikuvastaste süütegude peatüki raames siiski teistsugust õigushüve...

...RKKKo 3-1-1-97-04. Vt ka J. Sootak. Isikuvastased süüteod. 4. vlj. Tallinn: Juura 2011, ptk II, vnr 55–56. ...... *13 Kaasus: M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. 3. vlj. Tallinn: Juura 2012, ptk II, vnr 76 jj....

...Teataja 1961, 1, 3. *5 Nt J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2003, lk 92–93; RKKKo 3-1-1-58-01......3-1-1-109-10, p 16.2; lähemalt J. Sootak. Isikuvastased süüteod. 4., ümbertöötatud ja täiendatud vlj. Tallinn: Juura 2011...

27.10.2010 tegi Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuse, milles korrati ja täpsustati paari juba varem avaldatud seisukohta ja öeldi välja mõningad uued mõtted – seda nii karistusseadustiku üldosa, aga ...

Riigikohus tegi 29. novembril 2010 meditsiiniõiguslikult huvipakkuva otsuse. Artikkel tutvustab nimetatud lahendit eelkõige kahe teemaga seoses: esiteks ravijuhendite tähenduse ja teiseks ...

...piiritlemise kohta lähemalt vt: J. Sootak. Varavastased süüteod. 2. tr. Tallinn: Juura 2009, VI ptk äärenr 138 ja...

Artiklis kommenteeritakse Riigikohtu otsust asjas 3-1-1-97-09 (23. novembrist 2009). Vaadeldava kohtuasja lahendamisel peatus Riigikohus mitmel kaasaaitamise põhimõttelisel küsimusel, millega andis selle ...

2009. aasta alguses valmis Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu koostöös analüüs Eestis enam levinud süütegude karistuspraktika kohta. Analüüsi aluseks võeti ...

Alates 1. jaanuarist 2006 töötavad Riigikohus analüütikud. Praeguse seisuga on kokku koostatud 37 analüüsi, mis hõlmavad õiguse eri valdkondi. Analüüsid avaldatakse Riigikohtu kodulehel rubriigis „Analüüsid“ ...

Artiklis kommenteeritakse Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-06-08 (15. juunist 2009). Vaadeldavas otsuses käsitles Riigikohus mõrva toimepanemist üldohtlikul viisil ning tõi välja üldohtliku viisi kui mõrvatunnuse ...

2007. aasta augustis oli Eestis registreeritud 6110 HIV-positiivset inimest. Taoline statistika lubab eeldada, et HIV-nakkuse levitamise juhtumite kvalifitseerimise küsimus tõuseb Eesti õiguskorras üles ...

...26, 263. *12 J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2003, lk 92. *13 P. Randma...

...praktikas. Kuigi mõlema kriminaalasja sisuks olid süüteod seksuaalse enesemääramisõiguse vastu, ei saa teha......jao sätetega („Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod“). Asjas 3-1-1-25-07 tehtud lahend puudutab vahetult...

...et sedalaadi teod langevad mitme koosseisu alla (isikuvastased süüteod, süüteod avaliku rahu vastu jm). 3......süüteod, süüteod avaliku rahu vastu jm). 3.2.2. Riigivõimu...

...otseselt sidumata. Nt J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2003, lk 44. 7 K....

Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas 3-1-1-86-04 öelnud: „Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus ebajärjekindlalt käsitlenud süüküsimuse ja erutusseisundi tunnuseid“. Riigikohtu tõdemus ...

...raamatus esitatud seisukohale. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Loenguid karistusõiguse eriosast I. Tallinn:......lk*1    Põhimõtteliselt on tegemist raamatu „Isikuvastased süüteod“ 3., täiendatud variandiga. Kuigi pealkirjast võib...

1. septembrini 2002 kehtinud kriminaalkoodeks ei defineerinud kaastäideviimist. Seetõttu tuli siiani kaastäideviimise määratlust otsida Riigikohtu praktikast. Seevastu praegu kehtiva karistusseadustiku ...