Kokkuvõte

Enamasti tuleb karistusõigus oma traditsiooniliste vahenditega toime ka kriitilise olukorra reguleerimisega. Selleks sätestab karistusseadustik nii eraisikule kui ka riigivõimu teostavale ametiisikule õiguse hädakaitsele.

Tegutsemine kriisiolukorras on Eestis õiguslikult reguleeritud erakorralise seisukorra seadusega, sõjaaja riigikaitse seadusega ja eriolukorra seadusega. Need kolm seadust moodustavad isiku õiguste piiramise seisukohalt teatava süsteemi. See ei tähenda mõistagi, et kriisiolukord ei võiks tekkida ka muudel tingimustel, mis ei vasta ühelegi nimetatud seadusele – näiteks avaliku korra grupiline rikkumine (tänavarahutused, rahutused vanglas jms). Sel juhul ei ole vaja eraldi õiguslikku regulatsiooni, vaid kohaldamisele tulevad karistusõiguse üldised normid.

Artiklis käsitletakse isiku õiguste ja vabaduste piiramise temaatikat Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tingimustes. Vaatluse alla võetakse küsimus, millisel määral toimib kriisiolukorras traditsiooniline karistusõigus ja kas sellises olukorras tulevad kõne alla spetsiifilised reageerimisvormid, mis moodustavad ühe osa kriisiõigusest.

• süütegu
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• riigivastased süüteod
,
• avaliku rahu vastased süüteod
,
• isikuvastased süüteod
,
• karistuse täideviimine