Hariduse ja teaduse teemadel on viimasel ajal üsnagi palju diskuteeritud: kas neid on vaja, kuidas neid rahuldavalt finantseerida jne.

Aga et millegi vajalikkust tõestada, on kõigepealt tarvis püstitada lõppeesmärk ning seejärel kavandada selle sihi saavutamise strateegia ja taktika. Viimased peavad reeglina tuginema tõsielufaktidele, huvidele, vajadustele, materiaal–tehnilistele perspektiividele jne.

Rahvale antava üldise hariduse ja teaduse tegemise vajalikkuses me keegi ei kahtle. Kuna majanduse arengu jätkuv tõus on põhjustanud tohutu nõudmise juristide järele kõigis ühiskondliku elu sfäärides, võib juurakate edaspidise koolitamisegi ilma erilise põhjendamiseta kindlalt täitmist nõudva päevaplaani lahtrisse kanda.

Ilmutagem nüüd huvi, mida meilt ja tulevasteltki juristidelt oodatakse? Kui matkaja end teele asutab, mõtleb ta pikalt, mida oma seljakotti pakkida. Kaasa võtab ta kõik vajamineva, mille ta vastavalt suurusele, otstarbele jne. seljakoti eri lahtritesse topib. Niisamuti peaks olema juuraharidusega – tudengite teadmistepagasisse tuleks välja pakkuda väga erinevaid aineid. Osa neist oleksid need olulised, ilma milleta jurist ei oleks jurist, teised jälle sellised, mis on ka vajalikud, kuid mitte kõigile (näit. kriminalistika tulevasele kohaliku omavalitsuse töötajale). Kolmas komplekt võiks sisaldada aineid, mille vajalikkuse üle iga õppija ise otsustaks. Nagu maiasmokast matkajagi – kas võtta kaasa üks moosipurk või mitte ... õhtuti oleks hea teed juua, aga kes seda purki tassida viitsib ...

Dilemma missugune.

T undub, et me peame plaanide seadmisel lähtuma turumajanduse kuldsest reeglist – pakkumise ja nõudmise vahekorrast. Juristiks olemine ei kujuta endast pelgalt erinevate õigusharude üld– ja eriosa sätete tundmist. Et aru saada, mis ümberringi toimub, mis ja miks on aluseks uute seaduseelnõude koostamisel, on kasulikud teadmised ajaloost, filosoofiast, ema– ja võõrkeeltest. Senikaua, kuni vastavaid lünki ei täida gümnaasium, silub puudujääke ülikool. Vahest ei olegi see halb, sest juba ühe sessitalve üleelanud tudengi maailmavaade kipub gümnasisti omast veidi erinema.

Uuenevas õigusteaduskonnas pakutavaid loenguid ja seminare ei ole praegu just väga palju. Seepärast on liiga vara rääkida suurema tähelepanu pööramisest teatud ainete grupile. Probleem seisneb minu nägemise kohaselt muus: „ülejäänud“ ainete valik ei jõua esimestele järele. Võtame näiteks kaks konkureerivat kangakaupmeest – kui üks laiendab oma kaupluse kangaletti, mida siis teine teeb? Ta paneb oma ajud ragisema, et võistlejat üle trumbata. Eks toimigem sarnaselt meiegi.

Siinkohal jääb üle vaid loota, et Jõulumees meile läikpaberisse mässitud karbikestega koos ka rohkem majandamismeelt, üksteisemõistmist ja sallivust kingiks.

Kas minu jõulusoov täide läheb, seda näitab uus aasta.

• Info