Kokkuvõte

I. Sissejuhatus

Seminaril halduse ja õiguse kohta käivaid ettekandeid^*1 kuulates tuli ilmsiks mõistete mitmetähenduslikkus. Nii sõnadel public administration kui ka law, ehk siis „(avalik) haldus“ ja „õigus“, on erinevaid kasutamisvõimalusi. Kahel tähendusel on käesoleva ettekande jaoks eriline kaal. Õiguse puhul on nendeks „objektiivne õigus“, s.t õiguslike reeglite kogum, ning akadeemiline distsipliin, s.t õigusteadus. Halduse puhul on oluliseks riigi ühe funktsiooni, nn haldusfunktsiooni täitmine ning avalik haldus kui akadeemiline distsipliin.^*2 Saksa keeles vastaks nendele mõistepaarid Recht – Rechtswissenschaft ning Verwaltung – Verwaltungswissenschaft. Allpool ongi ühese mõistetavuse paremaks tagamiseks kasutatud nende eestikeelseid vasteid „haldus“ – „haldusteadus“ ning „õigus“ – „õigusteadus“.

Eelnevates ettekannetes puudutas prof Drechsler eelkõige akadeemiliste distsipliinide omavahelist seost ning prof Peters õiguse kui normide tähtsust haldusele riigi ühe tegevusena. Kui uurida erinevate teaduste omavahelist suhet, siis on tegemist pigem metodoloogilise küsimusega. Kui aga käsitleda õiguslike reeglite suhet riigi teatud tegevusega, on praktiline tähtsus ilmselge. Järgnevalt püütakse võimaluse piires vaadelda mõlemaid probleemideringe ning seostada neid ka Eestiga. Sealjuures on lähenemist õigusesse tihti piiratud haldusõigusega.

• õiguskeel ja terminoloogia
,
• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• õigusriik
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Võrdlev õigus