Suvepuhkustele vaatamata tüürivad mõtted juba sügisesse. Kolmandat aasta järjest on suurem juristide seltskond Tartusse kogunemas. 2001. aastal andis selleks põhjust rahvusvaheline konverents „Eesti tsiviilseadustik ja Euroopa eraõigus“, kus vastuvõetud võlaõigusseaduse üle arutles kaugelt üle viiesaja osaleja. Läinud aasta juunis tähistati Juridica ilmumise 10. aastakäiku esimese lugejakonverentsiga, kus lahati õigushariduse võtmeküsimusi. Oktoobris toimunud õigusteadlaste päeval käsitleti Eesti karistusõiguse reformi ja uut karistusõigust Euroopa võrdluses. Tänavu ootame aga kõiki osalema XXVII Eesti õigusteadlaste päevadele, mis toimuvad 9. ja 10. oktoobril Tartus.

Esimesed Eesti õigusteadlaste päevad toimusid 19. ja 20. aprillil 1922. Kuni 1940. aastani peeti neid neljateistkümnel korral. Eesti Akadeemiline Õigus-
teaduse Selts taaselustas traditsiooni ning XV Eesti õigusteadlaste päevad said teoks 21. juunil 1991. Sellest alates on Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts
ja Eesti Juristide Liit korraldanud päevi eelkõige akadeemilise üritusena.
Tänavusi õigusteadlaste päevi ette valmistades on Eesti Juristide Liit ja Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts pidanud vajalikuks taastada 1922. aastal päevadele antud sisu. Koostöös juristide teiste kutseühendustega – Eesti
Advokatuuriga, Eesti Kohtunike Ühinguga, Eesti Kohtutäiturite Kojaga, Eesti Notarite Kojaga, Eesti Pankrotihaldurite Kojaga ja Eesti Prokuröride Liiduga – ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Justiitsministeeriumi toel on otsustatud korraldada XXVII Eesti õigusteadlaste päevad, mis ei ole kitsalt akadeemiline üritus.

Euroopa riikides on juristide päevadel pikaajaline traditsioon. Sel aastal said
teist korda teoks ka Euroopa juristide päevad, kus käsitleti erinevaid õigusharusid läbi mitmesuguste üldprobleemide ning peeti diskussioone. Oluline osa oli kolleegide­vahelisel suhtlemisel ja meelelahutusel. Tavaliselt toimub üritus kahel päeval ja see võimaldab osaleda mitme sektsiooni töös. Sellisena näeme ka Eesti õigusteadlaste päevi.

Tõstes korralduse uuele kvaliteedile võiks professioonisisest suhtlust lugeda
nii eelseisvate päevade ühendavaks jooneks kui ka omaette taotluseks. Elu on näidanud, et Eesti vajab ühte juristkonna suurfoorumit, mis oleks vaba
konkreetse valdkonna ahtatest piiridest. Ärgem unustagem, et õigusteadlaste päevad on parim võimalus kolleegide ja õpingukaaslastega suhtlemiseks.
Ettekannete ja diskussioonide temaatika, mille leiate käesolevast Juridicast,
võiks pakkuda huvitavat igaühele.

1922. aasta „Teadaanne esimese õigusteadlaste päeva asjus“ kõlas: „…kirjalikud kutsed päevast osavõtmiseks on saadetud kõigile, kelle aadress toimkonnale teada. Ei peaks mõni kutset saanud olema põhjusel, et tema aadress toimkonnale teadmata ehk saadetud kutse kaduma läinud, siis palub toimkond seda lahkesti vabandada ja käesoleva kui kutse pääle vaadata…“ Nii palume ka sedakorda käituda.

Meil kõigil on võimalus isikliku osavõtu kaudu anda uus tähendus ja sisu
Eesti õigusteadlaste päevadele. Kohtumiseni oktoobrikuises Tartus!

• Info