Suvepuhkustele
vaatamata tüürivad mõtted juba sügisesse. Kolmandat aasta järjest on suurem
juristide seltskond Tartusse kogunemas. 2001. aastal andis selleks põhjust
rahvusvaheline konverents „Eesti tsiviilseadustik ja Euroopa eraõigus“, kus
vastuvõetud võlaõigusseaduse üle arutles kaugelt üle viiesaja osaleja. Läinud
aasta juunis tähistati Juridica ilmumise 10. aastakäiku esimese
lugejakonverentsiga, kus lahati õigushariduse võtmeküsimusi. Oktoobris toimunud
õigusteadlaste päeval käsitleti Eesti karistusõiguse reformi ja uut
karistusõigust Euroopa võrdluses. Tänavu ootame aga kõiki osalema XXVII
Eesti õigusteadlaste päevadele, mis toimuvad 9. ja 10. oktoobril Tartus.
Esimesed
Eesti õigusteadlaste päevad toimusid 19. ja 20. aprillil 1922. Kuni 1940.
aastani peeti neid neljateistkümnel korral. Eesti Akadeemiline Õigus-
teaduse Selts taaselustas traditsiooni ning XV Eesti õigusteadlaste päevad said
teoks 21. juunil 1991. Sellest alates on Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts
ja Eesti Juristide Liit korraldanud päevi eelkõige akadeemilise üritusena.
Tänavusi õigusteadlaste päevi ette valmistades on Eesti Juristide Liit ja Eesti
Akadeemiline Õigusteaduse Selts pidanud vajalikuks taastada 1922. aastal
päevadele antud sisu. Koostöös juristide teiste kutseühendustega – Eesti
Advokatuuriga, Eesti Kohtunike Ühinguga, Eesti Kohtutäiturite Kojaga, Eesti
Notarite Kojaga, Eesti Pankrotihaldurite Kojaga ja Eesti Prokuröride Liiduga –
ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Justiitsministeeriumi toel on otsustatud
korraldada XXVII Eesti õigusteadlaste päevad, mis ei ole kitsalt akadeemiline
üritus.
Euroopa
riikides on juristide päevadel pikaajaline traditsioon. Sel aastal said
teist korda teoks ka Euroopa juristide päevad, kus käsitleti erinevaid õigusharusid
läbi mitmesuguste üldprobleemide ning peeti diskussioone. Oluline osa oli
kolleegidevahelisel suhtlemisel ja meelelahutusel. Tavaliselt toimub üritus
kahel päeval ja see võimaldab osaleda mitme sektsiooni töös. Sellisena näeme ka Eesti
õigusteadlaste päevi.
Tõstes korralduse uuele
kvaliteedile võiks professioonisisest suhtlust lugeda
nii eelseisvate päevade ühendavaks jooneks kui ka omaette taotluseks. Elu on
näidanud, et Eesti vajab ühte juristkonna suurfoorumit, mis oleks vaba
konkreetse valdkonna ahtatest piiridest. Ärgem unustagem, et õigusteadlaste
päevad on parim võimalus kolleegide ja õpingukaaslastega suhtlemiseks.
Ettekannete ja diskussioonide temaatika, mille leiate käesolevast Juridicast,
võiks pakkuda huvitavat igaühele.
1922. aasta „Teadaanne esimese
õigusteadlaste päeva asjus“ kõlas: „…kirjalikud kutsed päevast osavõtmiseks on
saadetud kõigile, kelle aadress toimkonnale teada. Ei peaks mõni kutset saanud
olema põhjusel, et tema aadress toimkonnale teadmata ehk saadetud kutse kaduma
läinud, siis palub toimkond seda lahkesti vabandada ja käesoleva kui kutse
pääle vaadata…“ Nii palume ka sedakorda käituda.
Meil kõigil on võimalus isikliku
osavõtu kaudu anda uus tähendus ja sisu
Eesti õigusteadlaste päevadele. Kohtumiseni
oktoobrikuises Tartus!