Seekordne Juridica number on üks sellistest, mille puhul vaat et igale artiklile võiks pühendada eraldi toimetaja veeru. Igas artiklis sisaldub huvipakkuv analüüs mitte ainult selle õigusvaldkonna jaoks, millest konkreetselt kirjutatakse, vaid olulised tähelepanekud kogu Eesti õigusmaastiku seisukohalt.
Ivo Pilvingu artiklis uuritakse euroopalike infovabaduse ja andmekaitse põhimõtete rakendumist Eestis. Autor rõhutab, et peamiseks võtmeks teabenõude alusel isikuandmetele juurdepääsu võimaldamisel on põhiseaduslik proportsionaalsuse põhimõte, mille rakendamine toob aga kaasa vajaduse vaadata ümber teabenõudele vastamise kord. Interneti kasutamiseks 21. sajandi häbipostina puudub autori hinnangul aga nii seaduslik alus kui ka proportsionaalne põhjendus.
Triin Bartels selgitab uue väärtpaberituru seadusega äriseadustikku lisatud aktsiate ülevõtmise olemust ja funktsiooni ning analüüsibe selle rakendamise probleempunkte. Autor märgib, et kuigi uue regulatsiooniga on kõrvaldatud efektiivset kontsernijuhtimist raskendavad faktorid, on samas loobutud kontsernivõimu aktiivseks teostamiseks ja kontrollimiseks vajalike vahendite loomisest. Ka ülevõtmise regulatsioon on autori arvates mitmeti puudulik, seda eelõige hüvituse määramise ja kontrolli aspektist.
Paul Varul tutvustab oma artiklis nõuete regulatsiooni uues pankrotiseaduses. Selle kõrval leiab põhjalikku analüüsi Riigikohtu 16. detsembri 2002. aasta määrus maksunõuete tunnustamise korra kohta. Autor on seisukohal, et mitmed nimetatud kohtulahendis võetud seisukohad on vastuolus nii pankrotiseaduse sätete kui ka pankrotiõiguse põhimõtetega. Hetkel õiguse rakendaja jaoks tekkinud alternatiiv – kas täita seadust või lähtuda Riigikohtu seisukohast – on autori hinnangul kahetsusväärne ning vajab kiiret lahendust.
Eveli Ojamäe artiklis käsitletakse töötaja konkurentsikeelu olemust töötaja lojaalsuskohustuse aspektist, analüüsitakse konkurentsikeelu mõistet, kehtestamise tingimusi, tööandja konkurentide ja konkureeriva tegevuse kindlaksmääramist ning töötaja vastutusega seonduvaid küsimusi. Seoses töölepingu seaduse eelnõu järjekordse Riigikokku saatmisega on seegi teema taas aktuaalseks muutunud.
Hannes Veinla uurib, kuivõrd vabad on Euroopa Liidu liikmesriigid keskkonna kaitstuse taseme määramisel ja milliste põhimõtetega nad seejuures arvestama peavad. Võtmeküsimuseks siin on meetmete proportsionaalsus. Autor leiab, et proportsionaalsuse testita ei saa läbi ka ettevaatuspõhimõtete rakendamisel, kuid seejuures tuleb arvestada teadusliku ebakindluse situatsioonist tingitud eripäradega.
Heleri Tammiste artikkel annab ülevaate, kas ja kuidas toetab seadusandja mittevaralise kahju nõuete esitamist, kui varmalt Eesti kohtud mittevaralise kahju nõudeid tunnustavad ning millised on hüvitistena väljamõistetavad summad, milliseid tõendeid arvestavad kohtud mittevaralise kahju tekkimise tuvastamisel ning kuidas põhjendada nõutava hüvitissumma suurust.
Kui eelmises Juridica numbris tutvustas Paavo Randma karistusõiguse loengusarjas ilmunud Jaan Sootaki raamatut „Varavastased süüteod“, siis seekord on vaatluse alla võetud sama autori poolt samas sarjas ilmunud raamat „Isikuvastased süüteod“.
Head lugemist!

• Info