Kokkuvõte

Eesti poliitilistes ringkondades, päevalehtedes ja õiguskirjanduses on juba mõnda aega kestnud mõttevahetus uue põhiseaduse koostamise üle. Roomas 29. oktoobril 2004 allkirjastatud Euroopa põhiseaduse leping ja selle ratifitseerimismenetlus sunnib küsima, kas Eesti saab lepingut ratifitseerida ilma oma põhiseadust muutmata. Vastuse sellele küsimusele peab andma põhiseaduse ja Euroopa põhiseaduse lepingu võrdlev analüüs.

Artiklis antakse esmalt ülevaade Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise protsessi senisest kulust Euroopa Liidu liikmesriikides. Seejärel otsitakse vastust küsimusele, kes on Eestis pädev otsustama, kas põhiseadusliku lepingu ratifitseerimiseks on vaja muuta põhiseadust. Edasi vaatleb autor, milline on 14. septembril 2003 vastu võetud põhiseaduse täiendamise seaduse tähendus Eesti põhiseadusliku korra kontekstis, kuidas mõista ja tõlgendada selle seaduse eri sätteid ning kas see seadus võimaldab sisustada uutmoodi põhiseaduse §-e 1, 3, 59 ja 146. Eraldi käsitletakse Eesti põhiseaduse §-s 1 sätestatud suveräänsuse põhimõtet ja selle kooskõla Euroopa põhiseaduse lepinguga. Lõpetuseks peatutakse põgusalt Eesti põhiseaduse muutmise eri võimalustel.

• põhiseaduse muutmine
,
• Euroopa Liit
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve