Kokkuvõte

Euroopa Ühenduste Kohtu 26. juuni 2007. a otsus käsitles advokaatide kohustust informeerida ametiasutusi asjaoludest, mis viitavad rahapesule. Advokaatide koostöökohustust ametivõimudega, sedakorda konkurentsiõiguse aspektist, käsitleb teinegi, kahekümne viie aasta tagune kohtuotsus (asjas 155/79). Samad küsimused võeti uuesti üles Esimese Astme Kohtu 17. septembri 2007. a otsuses. Need kolm kohtuotsust puudutavad advokaadiametiga kaasnevat põhimõtet, mida väljendavad mõisted „kutsesaladuse hoidmine“, „kliendi ja advokaadi vaheline konfidentsiaalsus(usaldus)suhe“, „teabevahetuse konfidentsiaalsus“, „advokaadi privileeg“, mida kõige üldisemalt võtab kokku sõna „usaldussuhe“. Samu küsimusi on korduvalt vaaginud ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Nõu või abi vajava isiku ja abistaja usaldussuhe, millega kaasneb teabevahetuse konfidentsiaalsuse nõue, pole siiski ainuomane kliendi ja advokaadi suhetele. Kutsesaladust on kohustatud hoidma mitme teisegi elukutse esindajad, eelkõige notarid, arstid ja vaimulikud. Ka advokatuuri mittekuuluvad juristide suhtlust kliendiga võib mõnel juhul kaitsta teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõte.

Autor keskendub valdavalt advokaadi ja kliendi suhete eripärale. Artiklis käsitletakse kliendi ja advokaadi usaldussuhte olemust ja ulatust ratione materiae ja ratione personae ning Euroopa Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat usaldussuhte kaitse ulatuse kindlaksmääramisel.

• Advokatuur
,
• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• konkurents
,
• kriminaalmenetluse subjektid
,
• majandusalased süüteod