Kokkuvõte

Haldustegevuse üheks olulisimaks vormiks on haldusakt, mille legaaldefinitsioon on toodud haldusmenetluse seaduse § 51 lõikes 1. Olulisim haldusakti, toimingu ja menetlustoimingu eristamise kriteerium on regulatiivsus, sest see tunnus on omane haldusaktile, samas kui kahel viimasena nimetatud haldustegevuse vormil vastav tunnus puudub. Praktikas puudub kahjuks ühtne arusaam sellest, kuidas regulatiivsust täpselt sisustada, mistõttu tuleb ette juhte, kus haldustegevuse vormi kvalifitseerimine kas siis haldusaktiks või toiminguks võib kujuneda tõsiseks tüliõunaks. Samas on mainitud küsimuses selguse loomine oluline, sest haldustegevuse vormi õigesti määramisest sõltub kohase haldusmenetluse valimine, haldusmenetluslikud garantiid ja isiku õiguste kaitse, kui haldus oma tegevusega peaks isiku õigusi rikkuma. Lisaks omab haldustegevuse vormide korrektne määramine mõju ka halduskohtumenetlusele.

Artiklis selgitatakse regulatiivsuse mõistet ja peatutakse selle erinevatel avaldumisvormidel. Haldusakti kõrval käsitletakse ka haldusakti andmisest keeldumise regulatiivset olemust, samuti tuvastava haldusakti regulatiivset olemust. Täiendavalt analüüsitakse regulatiivsuse vormilist avaldumist, rõhutades, et haldustegevuse vormide õigel määramisel ei tule aluseks võtta mitte niivõrd formaalset kui just materiaalset aspekti.

• haldustoimingud
,
• haldusmenetlus
,
• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid