Sulge
2024. aasta 26.‒27. septembril toimunud Eesti juristkonna suurfoorumi „38. Eesti õigusteadlaste päevad – Õigusriik ja julgeolek“ raames peetud arutelul „Kas Eesti parlament on kriisis?“ kõlas käesoleva artikli autori ettekanne „Parlamentaarne kriis. Noored, mis me teeme?“. Ettekande eesmärk oli tutvustada Eesti juristkonna uue põlvkonna mõtteid ja ettepanekuid mitte üksnes Riigikogu patiseisu lahendamiseks, vaid ka laiemalt parlamendi elujõulisuse parendamiseks. Käesolev artikkel, peegeldades viidatud ettekande sisu, taotleb sama eesmärki. Noorte mõtete ja ettepanekute kogumiseks viis autor enne suurfoorumit läbi kvalitatiivuuringu küsitluse vormis, kuhu kaasas 62 noort Eesti juristi. Kaasatud noorte hulgas oli nii neid, kes omandasid hiljuti õigusalase kõrghariduse, kui ka neid, kelle kõrgharidustee veel jätkub. Autor küsis noortelt otse, mida nemad teeksid parlamentaarse kriisi lahendamiseks. Uuring koosnes kolmest küsimuste grupist: (1) noorte hinnangud avalikkuses kõlanud ettepanekutele parlamentaarse kriisi lahendamiseks; (2) noorte enda ettepanekud parlamentaarse kriisi lahendamiseks; (3) noorte hinnangud parlamendi elujõulisuse parandamisele suunatud Riigireformi Sihtasutuse ettepanekutele.
Noorte vastustest läbivalt kostunud mõtte saab kokku võtta järgmiselt: parlamentaarse kriisiga seotud probleemid ei seisne heade ja efektiivsete ettepanekute puudumises, vaid selles, et need, kes soovivad olukorda parandada, ei ole otsustajate hulgas ja need, kes on, ei ole olukorra lahendamisest väga huvitatud. Sellest johtuvalt on ehk aeg ja vajadus appi võtta uue põlvkonna arvamused ja ettepanekud, ning kui see nii on, siis Eesti noored juristid on valmis parlamendile oma mõtetega appi tulema. Vähemalt autori küsitletud 62 noore vastustest võib välja lugeda nende siirast soovi ning valmidust panustada Eesti riigi arengusse, hoida iseseisvat õigusriiki ning aidata sel toime tulla mistahes olukorras.