...loetakse täideviijaks isikut, kes määrab, kas ja kuidas süütegu toime panna. Materiaal-objektiivse teooria järgi......kaastäideviijatelt ühist süüteootsust ehk ühist otsust süütegu koos toime panna. Viimane moodustab teovalitsemise...

... Deliktitüübilt võib ettevaatamatusest toimepandud süütegu olla nii teo- kui ka tagajärjedelikt. Teodelikti korral......tegevusetusdelikti. Ettevaatamatusest toimepandav süütegu on enamasti sellisena eriosas ka tähistatud (nt §...

...sidevõrgust on kõrgemal tasemel ning võimalused vastavaid süütegusid toime panna on suuremad. Ka arvutikuritegude......probleeme. Sätte asetsemine avaliku rahu vastaste süütegude peatükis ja avaliku võimu teostamise vastaste süütegude...

...kriminaalkoodeksid, kus kasutatakse mõisteid Vergehen (eksimus, süütegu) ja Verbrechen (kuritegu), kuid selle erinevusega...

Sellise üldteema all peeti 24. ja 25. novembril 1995.a Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Juristide Täienduskeskuse korraldusel rahvusvaheline seminar enam kui 40 osavõtjale. Kuulati 12 ettekannet, neist ...

Töö Eesti tulevase kriminaalseadustiku eelnõuga on kestnud ümmarguselt 5 aastat ning minu arusaamise järgi läbinud kaks etappi: esimene lõppes omaaegse Ülemnõukogu Presiidiumi komisjoni töö ummikussejooksmise ...

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 10. jaanuarist 1995. a. R.U. süüdistusasjas KrK §78 lg. 2 järgi Kuritegeliku seisundi puhul, mis algas kriminaalseaduse eelmise redaktsiooni kehtimise ...

Käesolev artikkel on tõlge 1995. aastal ajakirja Zeitschrift für die gesamte Strafrechtswissenschaft 107. köites ilmunud artiklist, mis omakorda põhineb autori poolt 1994. aasta XIV rahvusvahelisel ...

Eesti kriminaalõigusreform on viimase aasta jooksul lõpuks jälle liikuma hakanud. Justiitsministeeriumi tellimusel valmis 1996. aasta alguses Eesti karistusõiguse reformi kontseptsioon, mille alusel kujundati ...

Oma igapäevases töös tegelen kriminaalkohtupsühhiaatriaga, mis seisneb esmajärjekorras kohtuekspertiiside teostamises. Kriminaalkohtupsühhiaatria mõiste juurde kuuluvaks loetakse mõnikord veel psüühikahäiretega ...

...Selle kohaselt näiteks karistusõiguses käsitletakse süütegudena üksnes teadlikult ja tahtvalt toimepandud karistatavaid...

...kolmeastmelise finalistliku deliktistruktuuri. Selle järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu (KarS......olulises küsimuses, nimelt tervise vastu suunatud süütegude korral (KarS 9. ptk 2. jagu). Kehtiva KrK järgi...

Kohtupsühhiaatria keskseimateks küsimusteks kriminaalõiguses on isiku psüühiline seisund ja süüdivus talle süükspandavate tegude toimepanemise ajal ning tema võime oma psüühilise seisundi poolest osaleda ...

Artikkel tutvustab lühidalt kohtupsühhiaatria ülesandeid ja selle olulisemaid eriharusid, samuti Soome karistusseaduse ning uue karistusseaduse eelnõu regulatsiooni süüdivuse ja piiratud süüdivuse küsimustes ...

...vältimaks või vähendamaks selle kahjulikke tagajärgi; 2) süütegu pandi toime kannatanu mõju all või tema tungival palvel...

...eeskujuks deliktide jaotamisel esimese ja teise astme süütegudeks ning väärtegudeks. Saksa karistusseadustikus......kriminaalõigusesse ilmuvad uued ideed. Tekib uus teadusharu – süütegude reaalseid avaldusvorme uuriv kriminoloogia. Siitpeale hakkab...

Autori eesmärk on kirjeldada ja seletada Eestis kehtivat õigust. Nagu artiklist selgub, kuulub inimsusevastaste kuritegude toimepanijate hulka üsna palju okupatsiooniaegseid kollaborante ja neid tuleb ...

...karistatava pettusega ja kas üldse on toime pandud süütegu või tuleb kõne alla üksnes eraõiguslik vastutus. Kui......lahutamatut tahtlust. See on hädavajalik, et piiritleda süütegu lihtsalt eraõiguslikust vastutusest. Siin saab lähtuda...

Eri riikide seadusandlused eitasid kaua peaaegu täielikult juriidiliste isikute kriminaalvastutuse ideed – kehtis põhimõte societas delinquere non potest. Selle põhimõtte kasuks räägivad kolm asjaolu: ...

...aasta karistusseadustiku eeskujul taastatud) üldmõiste „süütegu“ (vt ka allpool ptk 5). Terminoloogilised muudatused......aasta karistusseadustiku eeskujul taastatud) üldmõiste „süütegu“ (vt ka allpool ptk 5). Terminoloogilised muudatused...