Kokkuvõte

Eelmises „Juridica“ numbris alguse saanud artiklis analüüsitakse Riigikohtu möödunud aasta lahendites väljendatud seisukohti ja tõlgendusi haldusmenetluse küsimustes. Artikli selles osas peatutakse õiguspärasele haldusaktile esitatavatel olulisematel sisu- ja vorminõuetel (õiguslikul alusel ja haldusakti põhjendamise küsimustel), samuti formaalsete eksimuste (menetlus- ja vormivigade) õiguslikel tagajärgedel. Õigusliku aluse problemaatikat käsitledes tuuakse artiklis välja küsimused, mida halduskohus peab õigusliku aluse kontrollimisel uurima. Autor analüüsib ka seaduse kohaldamise küsimust juhtudel, kui haldusmenetluse kestel on haldusakti aluseks olnud seadust muudetud. Haldusakti motiveerimist käsitledes rõhutab autor kohtupraktikale viidates, et akti põhjenduses peab sisalduma nii faktiline kui ka õiguslik motivatsioon ning et põhjendus peab olema ratsionaalne, arusaadav ja kontrollitav. Kohtupraktikat analüüsides selgitab autor, et haldusakti vormi- ja menetlusvead annavad alust akti tühistamise vaid juhul, kui rikkumised on olnud olulised.

Autor käsitleb artiklis ka haldusakti kehtivuse küsimusi – akti teatavakstegemist kui akti kehtivuse eeldust, kehtivuse ja akti õiguspärasuse vahelisi seoseid ning akti kehtetuks tunnistamist haldusorgani poolt. Analüüsitakse kohtupraktika seisukohti haldusakti teatavakstegemise vormi ja teatavakstegemise tõendamise küsimustes. Haldusakti kehtivuse juures peatub autor kohtupraktika seisukohal, mille kohaselt akti õigusvastasus ei too automaatselt kaasa selle kehtetust. Autor käsitleb ka haldusakti usaldamise põhimõtet, mida võib kergesti rikkuda haldusakti kehtetuks tunnistamine haldusorgani enda poolt.

• haldustoimingud
,
• haldusmenetlus
,
• halduskohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• Omandireform
,
• seadusandlus
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• maksuõigus
,
• halduskohtusse pöördumine
,
• põllumajandusreform
,
• omand
,
• alusetu rikastumine
,
• haldusorganisatsioonid
,
• munitsipaalõigus
,
• elamureform