Kokkuvõte

I. Sissejuhatus

Kaasaegsel riikliku süüdistuse institutsioonil on pikk, tinglikult antiikaega ulatuv ajalugu. Süüdistus kui seadusega ettenähtud kuritegude (süütegude) jälgimise vorm, kui tegevus, on alati jagunenud kahte ossa – eelmenetluseks ja lõplikuks menetluseks. Antiikajal, kreeklaste, roomlaste ja germaanlaste juures, oli ettevalmistav menetlus kahjukannatanud eraisikute käes, kohtuvõimust täiesti lahus, seega erasüüdistuse esindajate võimkonnas. Rooma protsess ei tundnud erilist ametkonda, kelle ülesandeks oleks olnud avalikkuse huvides kohtus süüdistada. Küll on aga sõna „prokurör“ tulnud prantsuskest vastest procureur, see aga omakorda ladinakest terminist procurator.

Rooma keisririigi ajal juhtisid ratsanike, aga ka vabakslastute seisusest prokuraatorid provintside maksuametite tegevust ja teostasid järelevalvet provintside asevalitsejate üle. Hilisemal ajal said prokuraatorid õiguse teha ka kohtuotsuseid.

• menetlejad
,
• õigusajalugu
,
• Prokuratuur