Tulemused võtmesõna otsingule: "tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid"
Maris Kuurberg
2012 9, Lk 677 - 683
...on
aktsepteerinud olemasolevaid õiguskaitsevahendeid *31 , on
EIK tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku kestuse ning tsiviil- ja halduskohtumenetluses
vastava......Saarekallas OÜ vs. Eesti *34
tuvastas EIK lisaks tsiviilkohtumenetluse ebamõistlikule kestusele ka
konventsiooni artikli...
Margit Vutt
2011 5, Lk 333 - 343
...sest see aitab menetlust paremini planeerida ja täita tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada asi õigesti ja mõistliku aja jooksul......ja kuidas erineb hagi täiendamine hagi muutmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõike 1 mõttes. Samuti analüüsitakse...
Andra Pärsimägi
2011 5, Lk 400 - 409
...ringkonnakohus niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 651 lg 1 ja § 652).
Artikliks selgitatakse......seadustiku § 651 lg 1 ja § 652).
Artikliks selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § des 652 ja 656 peituvaid asjaolude ja...
Indrek Soots
2011 5, Lk 323 - 332
...sajandit olnud oluliseks küsimuseks kohtu ja poolte roll tsiviilkohtumenetluse suunamisel. Ühteaegu on püütud leida tasakaalu poolte......kohtu aktiivsust rõhutama 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Kohtupraktika alustas sellele tähelepanu...
Goda Ambrasaitė-Balynienė, Karin Kull
2011 3, Lk 213 - 221
...aastat tagasi, 1. jaanuaril 2003 jõustus uus Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustik. On selge, et uue õigusakti toimimine, eriti......aastat tagasi, 1. jaanuaril 2003
jõustus uus Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Sel ajal toimus
arvukalt teaduslikke...
Tambet Tampuu
2010 10, Lk 778 - 795
...staadiumis. Kohtud on hakanud laialdaselt kasutama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõiget 2 ja § 423 lõiget 2......Sissejuhatus
Alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva
tsiviilkohtumenetluse seadustiku *1 (TsMS) § 392 lõike 4 järgi on
kohtu...
Irene Kull, Janno Lahe, Jaanus Ots, Maarja Torga
2009 8, Lk 555 - 569
...kassatsioonimenetluses aastatel 1993–2009 toimunud muudatusi ning tsiviilkohtumenetluse ühe olulise põhimõtte – võistlevuse põhimõtte – arengut......kassatsioonimenetluses
aastatel 1993–2009 toimunud muudatusi ning tsiviilkohtumenetluse ühe olulise
põhimõtte – võistlevuse põhimõtte – arengut...
Andra Pärsimägi
2009 7, Lk 439 - 454
...1. jaanuaril 2009 jõustusid 420 tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatust. Erakordselt suur muudatuste......alternatiiviks.
1. jaanuaril 2009 jõustusid 420
tsiviilkohtumenetluse seadustiku *1 (TsMS) muudatust. Erakordselt suur
muudatuste...
Kairi Tuulmägi
2009 5, Lk 267 - 275
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 lõike 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Eesti kehtivas õiguses jaotatakse nõuete ja õiguste maksmapanemist ...
Toomas Vaher
2005 3, Lk 167 - 169
...kahjustamata õigust õiglasele menetlusele. Seoses uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu väljatöötamisega on see teema jälle......päevakorral. Autori arvates sisaldab aga ka kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik mitut kasutamata võimalust vähendada nii...
Anton Filjajev
2003 5, Lk 320 - 329
...sundkorras täidetava kohtuotsuse tegemist.
Eesti tsiviilkohtumenetluse normistiku ajaloolisi juuri, teiste riikide (eelkõige......võimatuse kontseptsiooni.
2. Hagi tagamise alus Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustes
Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (edaspidi...
Jaano Odar
1994 5, Lk 108 - 109
...lähenemine kooskõlas TsKS § 3 lg.
2, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasja õige
ja võimalikult kiire......Pankrotiseaduses on öeldud näiteks, et
kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtteid niivõrd kui
pankrotiseadusest ei tulene...
Jaano Odar
1994 2, Lk 34 - 37
...kaitseks
avaldusega kohtusse pöörduda. Prokuröril ei ole
tsiviilkohtumenetluses õigust teise isiku õiguste ja vabaduste
kaitseks......režiimiga
hoidlas.
Üldsätete § 3 lg. 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse
ülesanne on tsiviilasja õige ja võimalikult kiire...
Donald Kiidjärv
1994 2, Lk 37 - 40
...uuemaid momente võrreldes endises TsPK-s
korraldatud tsiviilkohtumenetlusega.
Käesoleval ajal kehtib esimese astme kohtutes......uuemaid momente võrreldes endises TsPK-s
korraldatud tsiviilkohtumenetlusega.
Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasja...
Peeter Jerofejev
1994 2, Lk 41 - 45
1. Edasikaebamine ringkonnakohtusse
15. septembril 1993. a. uue TsKS-i jõustumisega rakendus
kolmeastmeline kohtusüsteem, milles teise astmena tegutsevad
apellatsioonikohtud - ringkonnakohtud. Eestis ...
Jaano Odar
1994 2, Lk 45 - 46
1. Riigikohtu pädevus tsiviilasjades
1PS §-ga 146 kooskõlas mõistab kohus õigust kooskõlas
põhiseaduse ja seadustega. PS § 149 lg. 3 rõhutab Riigikohtu kui
riigi kõrgeima kohtu ühte olulist funktsiooni ...
Jaano Odar
1995 3, Lk 93 - 95
...hagist loobumisega või poolte kokkuleppel. Need on
tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtted.
1 Tsiviilasja kohtuliku arutamise......hagist loobumisega või poolte kokkuleppel. Need on
tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtted.
2 Tuleb aga meeles pidada, et tsiviilkohtumenetluses...
Andra Pärsimägi
1996 8, Lk 391 - 396
...printsiip annab pooltele hegemoonia kohtu üle. Need
printsiibid peaksid kindlustama poolte eraldatuse kohtust ja andma
pooltele......Eesti Vabariigi Riigikohus ja 1920. aasta
põhiseaduse printsiibid. – Õigus nr 2, 1920.14. Jura Novit Curia. – Õigus...
Eve Jõks
1996 1, Lk 32 - 36
Eesti on viimastel aastatel sõlminud mitu rahvusvahelist lepingut,
mis reguleerivad riikidevahelise õigusabi osutamist. Välisriigi
kohtudokumentide kätteandmine toimub nende lepingute alusel.
Kui kohtukutse ...
Jaano Odar
1998 10, Lk 490 - 494
...Samas tekkis ka formaalne probleem seoses
sellega, et tsiviilkohtumenetluse seadustik kui menetlusseadus kujutab
endast põhiseaduse......Samas tekkis ka formaalne probleem seoses
sellega, et tsiviilkohtumenetluse seadustik kui menetlusseadus kujutab
endast põhiseaduse...