Tulemused võtmesõna otsingule: "Maksejõuetusõigus"
Priit Manavald
2005 2, Lk 123 - 132
...menetluskorda enam
kuidagi pankrotimenetluseks nimetada.
Maksejõuetusõigusest rääkides tuleks täpsustada, millised
menetlused......tehtud
menetlustoiminguid tunnustataks järgnevas menetluses.
4. Maksejõuetusõiguse tulevik
Rahvusvahelise valuutafondi uurimuse autorid...
Rein Tiivel
2004 9, Lk 614 - 624
Asjaõigusseaduses on sätestatud, et kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked (§ 62). Muud õigussuhted ei kuulu kinnistusraamatusse kandmisele. Sama selgelt on asjaõigusseaduses sätestatud, et ...
Paul Varul
2004 2, Lk 96 - 102
1. jaanuaril 2004 kehtima hakanud uus pankrotiseadus ei too võrreldes senikehtinud seadusega kaasa radikaalseid muudatusi pankrotimenetluses. Teatud juhtudel on siiski muudatused põhimõttelist laadi. Artiklis ...
Ingrid Ulst
2003 10, Lk 708 - 716
Viimastel aastatel on finantsteenuste valdkond arenenud sarnaselt reaalsektorile ning on suundunud laiaulatusliku konsolideerumise poole. Veelgi enam – lisaks sama tüüpi finantsasutuste siseriiklikule ...
Paul Varul
2003 7, Lk 449 - 456
Õiguslik vastutus seondub juriidiliste kohustuste rikkumisega. Võlgniku vastutuse vormideks võivad olla eelkõige kriminaalõiguslik vastutus vastavalt karistusseadustikule, tsiviilõiguslik vastutus, mis ...
Priit Manavald
2003 7, Lk 457 - 463
Ärikeelu rakendamine pankrotimenetluses ja selle järel on üheks intensiivsemaks ettevõtlusvabaduse riiveks. Samas on selle riive kohaldamine kehtivas pankrotiseaduses reguleeritud suhteliselt lakooniliselt ...
Martin Tamme
2003 6, Lk 400 - 407
Ettevõtte ülemineku regulatsioonil on kaks põhieesmärki. Ühest küljest on ettevõtte ülemineku sätete põhiliseks ülesandeks eelkõige lihtsustada ettevõtte kui õiguste ja kohustuste kogumi üleandmist võrreldes ...
Monika Koolmeister
2003 6, Lk 416 - 425
Tsiviiltäite- ning pankrotimenetluse peamisteks subjektideks on võlgnik ja võlausaldaja, kuid lisaks sellele võib mõlemal menetlusliigil olla oluline mõju võlgnikuks ning võlausaldajaks mitteolevate isikute ...
Kaupo Paal
2003 5, Lk 293 - 300
Korteriomandiseadus näeb korteriomanditeks jagatud kinnisasjade majandamiseks ette kaks võimalikku viisi: korteriomandite kaasomandit saab majandada kas korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu kaudu ...
Paul Varul
1993 6, Lk 120 - 121
Tsiviil- ja kaubandusseadusandluse iseseisva arengu jätkumisest
Eestis saab rääkida alates 1989. aasta sügisest. Kuigi Eesti
iseseisvus ei olnud veel taastatud, algasid juba siis küllaltki
intensiivsed ...
Paul Varul
1993 3, Lk 52 - 52
(Algus „Juridicas“ nr. 1 ja 2) Pankrotimenetluse organid
Pankrotimenetluse organiteks on kohus, võlausaldajate üldkoosolek,
pankrotitoimkond ja haldur. Pankrotitoimkonnal on vaid
järelevalvefunktsioon ...
Paul Varul
1993 2, Lk 30 - 30
(Vt. Ka „Juridica“ nr. 1 lk. 6-7)
Pankroti väljakuulutamise tagajärjed.
Pankroti väljakuulutamise peamiseks eesmärgiks on võlgniku vara
müük võimalikult kalli hinnaga, võlausaldajate nõude
väljaselgitamine ...
Uno Lõhmus
1993 2, Lk 31 - 31
1. juunist 1992. a. kehtimapandud Kriminaalkoodeksi uus redaktsioon
(RT 1992, nr. 20, art. 287) sisaldab kaks pankrotikuritegu, millised
on paigutatud majandusalaste kuritegude peatükki. Tõsi,
kriminaliseeritud ...
Paul Varul
1993 1, Lk 6 - 7
1. Mida pankrot endast kujutab, millal tuleks ta välja kuulutada.
Pankrotiseadus, mis võeti vastu 10. juunil 1992. a. ja hakkas kehtima
1. septembrist 1992. a. (Riigi Teataja, 1992, nr. 31, art. 403) ...
Malle Seppik
1994 1, Lk 18 - 19
Peatun vaid mõningatel kohtumenetluse probleemidel, mis
pankrotiasjade lahendamisel üha uuesti esile on kerkinud.
1. Pankrotiavalduse esitamine
PS on meil kehtinud peaaegu poolteist aastat. Selle ...
Ants Verliin
1994 1, Lk 19 - 20
Põllumajanduses on reformide läbiviimise õiguslikuks aluseks kolm
peamist seadust: omandireformi aluste seadus (RT 1991, 21, 257,
edaspidi ORAS), maareformi seadus (RT 1991, 34, 426) ja
põllumajandusreformi ...
Uno Lõhmus
1994 1, Lk 21 - 23
Kohus kuulutab välja pankroti, kui on tuvastanud võlgniku
maksejõuetuse ja leidnud, et võlgnikul on vara pankrotimenetluse
kulude katteks, või näeb võimalusi vara tagasivõitmiseks.
Pankrotimenetluse ...
Urmas Soots
1994 1, Lk 23 - 25
1. Mitteformaalne ja formaalne lähenemine
Kui võlgnik ei suuda oma võlgu õigeaegselt või täies mahus
tasuda, võib ta kompromissi saavutamiseks teha võlausaldajatele
ettepaneku läbirääkimisteks kas informaalselt ...
Toomas Haldma
1994 1, Lk 25 - 27
Pankroti majanduslike aspektide mõtestamise ja vastumeetmete
leidmise oluliseks vahendiks peab kujunema ettevõtte finantsseisu
objektiivne analüüs. Seda nii pankroti ärahoidmisel kui ka
pankrotimenetluses ...
Paul Varul
1994 1, Lk 2 - 13
1. Üldised märkused. Pankroti olemus
(Pankrotiseaduse I peatükk)
Pankrotiseaduse (edaspidi PS) koostamisel on eeskujuks võetud päris
paljude riikide seadusi, kõige tähtsamaks aluseks oli Rootsi
pankrotiseadus ...