Kokkuvõte

Eesti põhiseadus on püsinud muutmatuna üle kümne aasta. Selle kümne aastaga on Eesti arenenud igas mõttes, sealhulgas õiguspoliitikas ja õigusloomes kindlasti kiiremini kui stabiilse demokraatiaga riigid aastakümnete vältel. Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus on kahtlemata mõjutanud meie õiguskorda ja seadnud meid sageli olukordadesse, kus juriidiliste lahenduste leidmine on iseenesest keerulisem, kui see oleks siis, kui Eesti oleks juba Euroopa Liidu täisliige.

Kuidas on sellistele mõjutustele vastu pidanud Eesti riigi alusakt – põhiseadus? Milliseks on kujunenud Eesti põhiseaduse ja Euroopa õiguse kooseksisteerimine Euroopa Liiduga ühinemist ettevalmistavas Eestis? Need esialgu teoreetilisena tunduvad küsimused on jäänud suures osas tähelepanuta.

Artiklis vaadeldakse Eesti põhiseaduse ja Euroopa õiguse senist kooselu, tehes seda nii kehtiva põhiseaduse sünniloost, õiguse üldpõhimõtete teooriast kui ka assotsiatsiooniprotsessi praktikast lähtuvalt, jätmata samas käsitlemata selle kooselu võimalikku tulevikku.

• Euroopa Liit
,
• põhiseaduse muutmine
,
• välissuhted ja välislepingud
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• rahvahääletus
,
• rahandus ja riigieelarve