Igaühel on õigus mõista ja enda jaoks mõtestada olemasolevat. Olemasoleva tunnetamine on inimese üks põhivajadustest, olles sõltuvuses sotsiaalpsühholoogilisest ruumist ja ajast (kultuurilisest lähimusest) ...

Õigusteaduse ja õiguskultuuri jaoks laiemalt on vähemalt Mandri-Euroopas kõige loomulikum ja loogilisem püüd leida õigusele vastavaid lahendusi ius scriptum’ist. Kuidas aga käituda siis, kui on vaja leida ...

Tekstid räägivad. Riigikohtu otsuse kõnejõud ei avaldu mitte üksnes kohtusüsteemisiseselt, vaid ka väljaspool seda. Kohtusüsteemisisest kõnejõudu tunnetavad peamiselt juristid ja nimetavad teatud kaasusi ...

...moraaliküsimuste kilda. Seejuures taandub kogu küsimus õigusfilosoofia klassikalisse vaidlusesse: kas moraal on õiguse osa......vahest ongi nende möödalaskmised just need, mis meid õigusfilosoofiat, sh Dworkini „Õiguse impeeriumit“ lugema kannustavad...

Vestlusringis osalesid Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm, Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär ja bioeetika õppejõud Andres Soosaar ...

Maksukohustus sätestatakse seadusega. Samas võivad seadused olla hägusad, halvasti sõnastatud, ebaadekvaatsed ning seadusandja ei näe ja ei saagi ette näha kõiki tulevikus tõusetuda võivaid probleeme. ...

...õigluseks (M. Luts. Õigusfilosoofia I. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele...

...üle kvantmehaanikas arutelu õigluse üle antiikses õigusfilosoofias. Inimlikult on mõistetav, kui filosoof püüab oma......veenvalt näidanud, et selline käsitlusviis on vähemalt õigusfilosoofias andnud huvipakkuvaid tulemusi. *22 Nt teadmine...

Kas paljuräägitud infoühiskond on lihtsalt nimi või uus loomus? Ühe uuema sotsioloogilise määratluse järgi on ühiskond normide ja väärtuste alussüsteem, millest inimesed oma tegevuses juhinduvad. Järelikult ...

...loomine. 7. Headus kui õiguse allikas Linnulennult õigusfilosoofia nüüdisaegsemat ajalugu vaadeldes näemegi, kuidas......eetika. Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Tallinn: Juura 1997, lk 58. *6 Samas, lk 152...

Käesolev artikkel on üks osa autori suuremast analüüsist inimväärikuse mõiste kohta kolme riigi (Suurbritannia, Saksamaa ja Eesti) õigussüsteemide kontekstis, kus otsitakse vastust küsimusele, kas ja kuidas ...

Kui haritlane ei puutu otseselt kokku filosoofia või semiootikaga, siis tundub talle sageli, et mõiste mõistmine kõige üldisemas mõttes on midagi, mida ta kindlasti oskab. Ent kui püüda traditsioonilise ...

Küsimus õigest õigusest on olnud ja on jätkuvalt aktuaalne igas kultuuri- ja õigusruumis. Tänapäevaste, üha enam industrialiseeruvate ja globaliseeruvate ühiskondade toimimiseks on hädasti vaja jõuda toimivamate ...

Artiklis vaadeldakse, kuidas õigusemõistmise legitiimsus kriminaalasjades sõltub demokraatiast ja isikute põhiõiguste austamisest. Samuti selgitatakse, miks demokraatia ja põhiõigused ei pruugi hea karistusõiguse ...

Tänapäevase eraõiguse algus ulatub 19. sajandisse, kui üle Euroopa toimusid õigusteaduses põhimõttelised muutused. Tollasel Saksamaal valitsesid Friedrich Carl von Savigny poolt rajatud ajaloolise koolkonna ...

Kehtiva õiguse suutmatus kaasaegsetes oludes toime tulla võib põhineda asjaolul, et see kontseptsioon toetub eeskätt asjadele ja õigustele ning nende füüsilisele esinemisele ajas ning ruumis. Arvutite ...

...filosoofia kohta loe eesti keeles M. Luts. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Tallinn, 1997, lk 64.*12 Vt lähemalt P. Bonfante......vahendusel ja abil võeti Rooma õigusteadusesse üle kreeka õigusfilosoofia vormeleid, jaotusi jm. Eriti oluline allikas õigusmõtlemise...

Selle aasta 25. veebruaril oleks tuntud Eesti õigusteadlane Ilmar Tammelo tähistanud oma 85. sünnipäeva. Sel puhul ilmus 2001. aastal sarjas „Eesti mõttelugu“ kogumik „Õigus ja hool“, mis sisaldab valikut ...

... otsib selle põhjuseid ning toob välja argumendid õigusfilosoofia kui juurastuudiumi osa säilitamise ja tugevdamise......ja õigusajalugu. Nüüd on timukapilgu alla sattunud õigusfilosoofia. Eriti Saksamaal on õigusfilosoofide endi hulgas...

Artiklis võetakse vaatluse alla seisukoht, mille järgi suvaline seadus, olenemata selle sisust, on kehtiv ja siduv. Ajaloole viidates on autor arvamusel, et selline käsitlus võib osutuda ohtlikuks, nagu ...