Tulemused võtmesõna otsingule: "õigusfilosoofia"
Mario Rosentau
2002 6, Lk 409 - 420
...näha, konnoteerub selline
õigusvajaduse käsitlus õigusfilosoofiast tuntud primaarsete ja
sekundaarsete normide olemusega......kohustava regulatsiooni funktsioonid. Kuid mis kipub
õigusfilosoofias kahe silma vahele jääma, on küsimus sellest,
kuidas...
Anne Kalvi
1993 5, Lk 116 - 116
30. septembril k.a. toimus õigusteaduskonnas üks
märkimisväärsemaid sündmusi viimase kahe–kolme aasta jooksul.
Oma esimese tulemuse andis teaduskonnas läbiviidud õppekorralduse ja
–programmide täiustamine–muutmine ...
Raul Narits
1994 9, Lk 228 - 230
Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või
otsustamisreegleid. Õigusest kinnipidaja või õiguse kasutaja jaoks on nad
käitumisreeglid. Õiguse rakendaja jaoks aga otsustamisreeglid ...
Maili Lokk
1994 7, Lk 177 - 177
Käesoleva aasta 29. augustil möödus 90 aastat mag. iur.
Artur Mägi sünnist.
A. Mägi nagu paljud teisedki Eesti õigusteadlased, kuulus sellesse
põlvkonda, kelle töö ja tegevus Eesti Vabariigis katkes ...
Raul Narits
1994 3, Lk 66 - 68
(seoses iseseisva Eesti õiguskorra tekkelooga)
„Hääli peaks kaaluma ja mitte lugema“ – nii on arvanud
Schilleri „Demetriuse“ üks tegelastest. Draama esimeses vaatuses
kuulutab vürst Sapieha Poola ...
Raul Narits
1995 9, Lk 378 - 380
Jurisprudents on vanim õigusteadus
Õigusteadus on koguv mõiste. Ta koosneb sisult erinevatest, kuid
samas lähedastest teadustest. Nendeks on õiguse filosoofia, õiguse
ajalugu, jurisprudents ja õiguse ...
Marju Luts, Arno Vaik
1995 5, Lk 213 - 215
Õigusajaloo õppetooli ja eelkõige prof. Peeter Järvelaidi
eestvedamisel on viimasel ajal toimunud mitu seminari, kus käsitletu
võiks pakkuda huvi ka laiemale (juristide) üldsusele. 25. aprillil
olid ...
Raul Narits
1995 3, Lk 86 - 86
Sinu ette on jõudmas meie ajakirja uus rubriik. See kannab pealkirja
„Ad rem ja ad acta“, mis võiks tähendada
suhteliselt vabas tõlkes „midagi asjakohast selgitama“.
Miks sündis ja millele pretendeerib ...
Heinrich Schneider
1996 9, Lk 450 - 459
Sissejuhatuseks: miks just süsteemkäsitlus?
1998. aastal tähistab Eesti omariikluse 80. aastapäeva. Kuid kahjuks
tegelikke iseseisvusaastaid on vaid 26. Rohkem kui pool sajandit tuli
eestlastel elada ...
Wolfgang Drechsler
1996 8, Lk 400 - 403
Johann Ulrich v. Cramer (1706-1772) oli 18. sajandi keskpaiku
kahtlemata üks juhtivamaid ja uuendusmemaid saksa juriste. Ta on
tuntud kui demonstreeriva meetodi rajaja ja olulisim esindaja
õigusteaduses ...
Marju Luts
1996 7, Lk 348 - 352
1. Seaduste tõlgendamine versus seaduslünkade
täitmine
Eesti õigusteaduslikku kirjandusse on jõudnud diskussioon, mis
vaieldamatult kuulub juriidilise meetodiõpetuse kujundamisse. 1993.
aastal (Juridica ...
Jaan Sootak
1996 3, Lk 102 - 105
Vaidlustest surmanuhtluse poolt ja vastu
Ettekanne Kriminaalpreventsiooni Nõukogu istungil 8. veebruaril 1996.
1. Üldmärkused
Keskaegsele ja uusaja alguse kriminaalõigusele olid omased kehalised
karistused ...
Margus Kurm
1996 3, Lk 111 - 113
Mõistet „eutanaasia“ on käesolevas artiklis mõnevõrra
kitsendatud. Nimelt käsitletakse järgnevalt selle all ainult
soovitud aktiivset eutanaasiat, st olukorda, kus inimene
taotleb oma surma kunstlikku ...
Margus Pärnamets
1996 3, Lk 113 - 115
Ükski riik ei saa kunagi lõplikult valmis. Seadust on loodud,
parandatud ja muudetud läbi aegade – muutuva elu ja
täiendavate oskuste arvel. L. Meri
Esimese Eesti Vabariigi ajal, kui meie 1929 ...
Rait Maruste
1996 2, Lk 75 - 81
...ulatub kolmekümnendate aastate õigusmõtlemise ja
õigusfilosoofia ebakriitilise ülevõtmiseni.
Oma väga raskesti formaliseeritavuse...
Marju Luts
1996 1, Lk 41 - 43
Eelmise aasta Juridicas nr 5 ilmus ülevaade õigusajaloolaste
seminaridest 1995. aasta kevadsemestril. Ka sügisel käis Eesti
õiguse ajaloo õppetoolis mitu külalist. Nende ettekannetest, samuti
ühisest ...
Heinrich Schneider
1997 10, Lk 509 - 518
Tähtpäevadel, ühtedel rohkem, teistel vähem, on mõtlema- ja
tegutsemapanev jõud. Igaühel on oma individuaalsed tähtpäevad ning
nendega seotud mõtted, mälestused, suhtumised ja tulevikku
vaatamised; ...
1997 10, Lk 525 - 525
11. novembril on sünnipäev Õigusfilosoofia Eesti Ühingul. Nimelt
said sellel päeval Iuridicumi auditooriumis 118 kokku need huvilised,
keda huvitab õiguse tunnetuse avaruse ja sügavusega seotud
probleemistik ...
Rait Maruste
1997 9, Lk 438 - 440
Viimasel poolsajandil poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult
vaevatud rahvana oleme pürginud oma elu isekorraldamisele ja
paremaksmuutmisele. Me ei ole endilt just sageli küsinud, mis koht ja
tähendus ...
Heinrich Schneider
1998 7, Lk 350 - 361
Mu varasemad rahulolematust väljendavad ja kohati libiseva kriitikaga
kirjutised siinse ajakirja veergudel ning mujalgi,*1
kus vaatluse all on olnud Eesti riigi õigusteoreetiline mõtestamine,
kohustavad ...