Menüü

Tulemused võtmesõna otsingule: "õigusfilosoofia"

Euroopa konstitutsioon – kas vajadus või unelm?
Mario Rosentau
2002 6, Lk 409 - 420
...näha, konnoteerub selline õigusvajaduse käsitlus õigusfilosoofiast tuntud primaarsete ja sekundaarsete normide olemusega......kohustava regulatsiooni funktsioonid. Kuid mis kipub õigusfilosoofias kahe silma vahele jääma, on küsimus sellest, kuidas...
Causa magistriõpe - effectus Magister Iuris
Anne Kalvi
1993 5, Lk 116 - 116
30. septembril k.a. toimus õigusteaduskonnas üks märkimisväärsemaid sündmusi viimase kahe–kolme aasta jooksul. Oma esimese tulemuse andis teaduskonnas läbiviidud õppekorralduse ja –programmide täiustamine–muutmine ...
Tõlgendamine: teadus või seadus?
Raul Narits
1994 9, Lk 228 - 230
Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreegleid. Õigusest kinnipidaja või õiguse kasutaja jaoks on nad käitumisreeglid. Õiguse rakendaja jaoks aga otsustamisreeglid ...
Magister iuris Artur Mägi - 90
Maili Lokk
1994 7, Lk 177 - 177
Käesoleva aasta 29. augustil möödus 90 aastat mag. iur. Artur Mägi sünnist. A. Mägi nagu paljud teisedki Eesti õigusteadlased, kuulus sellesse põlvkonda, kelle töö ja tegevus Eesti Vabariigis katkes ...
Kas hääli peaks kaaluma või lugema?
Raul Narits
1994 3, Lk 66 - 68
(seoses iseseisva Eesti õiguskorra tekkelooga) „Hääli peaks kaaluma ja mitte lugema“ – nii on arvanud Schilleri „Demetriuse“ üks tegelastest. Draama esimeses vaatuses kuulutab vürst Sapieha Poola ...
Jurisprudentsi põhijoontest
Raul Narits
1995 9, Lk 378 - 380
Jurisprudents on vanim õigusteadus Õigusteadus on koguv mõiste. Ta koosneb sisult erinevatest, kuid samas lähedastest teadustest. Nendeks on õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, jurisprudents ja õiguse ...
Ad rem ja ad acta. Õigusteadus
Raul Narits
1995 3, Lk 86 - 86
Sinu ette on jõudmas meie ajakirja uus rubriik. See kannab pealkirja „Ad rem ja ad acta“, mis võiks tähendada suhteliselt vabas tõlkes „midagi asjakohast selgitama“. Miks sündis ja millele pretendeerib ...
Kas kurtide dialoog?
Jaan Sootak
1996 3, Lk 102 - 105
Vaidlustest surmanuhtluse poolt ja vastu Ettekanne Kriminaalpreventsiooni Nõukogu istungil 8. veebruaril 1996. 1. Üldmärkused Keskaegsele ja uusaja alguse kriminaalõigusele olid omased kehalised karistused ...
Eutanaasiast suremisõiguse kaudu
Margus Kurm
1996 3, Lk 111 - 113
Mõistet „eutanaasia“ on käesolevas artiklis mõnevõrra kitsendatud. Nimelt käsitletakse järgnevalt selle all ainult soovitud aktiivset eutanaasiat, st olukorda, kus inimene taotleb oma surma kunstlikku ...
Surmanuhtlus kui eetiline nihestus
Margus Pärnamets
1996 3, Lk 113 - 115
Ükski riik ei saa kunagi lõplikult valmis. Seadust on loodud, parandatud ja muudetud läbi aegade – muutuva elu ja täiendavate oskuste arvel. L. Meri Esimese Eesti Vabariigi ajal, kui meie 1929 ...
Õiget õigust otsimas
Marju Luts
1996 1, Lk 41 - 43
Eelmise aasta Juridicas nr 5 ilmus ülevaade õigusajaloolaste seminaridest 1995. aasta kevadsemestril. Ka sügisel käis Eesti õiguse ajaloo õppetoolis mitu külalist. Nende ettekannetest, samuti ühisest ...
Asutati Õigusfilosoofia Eesti Ühing

1997 10, Lk 525 - 525
11. novembril on sünnipäev Õigusfilosoofia Eesti Ühingul. Nimelt said sellel päeval Iuridicumi auditooriumis 118 kokku need huvilised, keda huvitab õiguse tunnetuse avaruse ja sügavusega seotud probleemistik ...
«eelmine lehekülg  1  2  3  järgmine lehekülg»