Artikkel otsib vastust küsimusele, milliseid kitsendusi põhiseaduskohtud reaalselt parlamendile ning teistele avaliku võimu kandjatele seavad ja seada suudavad. Autori lähenemisnurk ei ole normatiivne ...

Euroopa Liidu seadustekogu, aquis communautaire, mahuks on hiljuti hinnatud 170 000 lehekülge. Selline kogus õigusnorme – lisaks siseriiklikele normidele – on Euroopa Liidu liikmesriikide juristide töölaual ...

Töövõimetus kui sundosa saamise tingimus on tekitanud viimastel aastatel Eesti kohtu- ja notariaalpraktikas probleeme ning vaidlusi. Seda isegi sel määral, et Riigikohtu üldkogul on tulnud selles asjas ...

Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inimõigusalases dokumendis. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi ...

Max Weberi kontseptsiooni kohaselt vajab igasugune domineerimine õigustust, mis väljendub legitiimsuses. Ka kohtu tegevus vajab sarnaselt teiste riiklike institutsioonidega legitiimsust. Kohtu legitiimsus ...

Kohtulik aktivism on konstitutsiooniõiguse ja -filosoofia keskse fenomenina olnud konstitutsiooniteadlaste ulatusliku debati teemaks alates ajast, kui põhiseaduslikkuse järelevalve doktriin kohtuasja Marbury ...

...toimus Sihtasutus Eesti Õiguskeskuse seminar*4 „Meedia ja õigusemõistmine“ ning täpselt aasta hiljem seminari teine osa.*5 Siiski......eespool mainitud õiguskeskuse seminaril „Meedia ja õigusemõistmine“ sõnastati deklaratsioon, mille esimene punkt väärib...

...selle sätte nõuetele. EIÕKonv ei nõua iseenesest, et õigusemõistmine toimuks kohtus. EIÕKonv artikli 6 järgi peab õigusemõistmisel aga......ja pidevat enesetäiendamise kohustust? –   Kas õigusemõistmine komisjonides vastab avalikkuse nõuetele, nagu on...

Veel aastaid peale iseseisvumist reguleerisid Eestis riigivastutust Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätted. Alles 2. mail 2001 võeti vastu riigivastutuse seadus ning see jõustus 1. jaanuaril 2002. Nimetatud ...

Eesti liitumine Euroopa Liiduga on kaasa toonud suuri muutusi meie õigussüsteemis. Neis muudatustes orienteerumiseks tuleb tunda kohtusüsteemi, mille ühe osa moodustavad Euroopa Kohus ja esimese astme ...

Eestis praegu kehtiv töölepingu seadus on vastu võetud juba 1992. aastal. Kuigi seda seadust on mitmel korral täiendatud ja muudetud, on see mõningates aspektides ajast siiski maha jäänud ning uue seaduse ...

Eesti kohtunikel on võimalik õigusemõistmisel jääda eriarvamusele ja Riigikohtu kohtunikel õigus oma eriarvamus ka avaldada. Artikkel annab ülevaate kohtuniku eriarvamusest Riigikohtus de lege lata ja ...

Õigust võrdsele kohtlemisele tunnistab nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Nii põhiseaduse § 12 kui ka konventsiooni artikkel 14 on kõrge abstraktsiooniastmega ...

Sarnaselt põhiseaduse §-le 18 sätestab Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 3, et kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Artiklis tutvustatakse väärkohtlemise ...

Põhiseaduse §-s 14 sisalduva põhiõiguse põhisisuks on õigus riigipoolsele menetlusele ja korraldusele. Autori arvates ei hõlma see mitte üksnes kitsalt kohtumenetlust, vaid menetlust laiemalt. Põhiseaduse ...

Artiklis võetakse vaatluse alla seisukoht, mille järgi suvaline seadus, olenemata selle sisust, on kehtiv ja siduv. Ajaloole viidates on autor arvamusel, et selline käsitlus võib osutuda ohtlikuks, nagu ...

Gustav Radbruchi tekst „Viis minutit õigusfilosoofiat“ avaldati esmakordselt 57 aastat tagasi. Kuigi tekst ei pärine mitte väga kaugest ajast, tuleb selle mõistmiseks arvestada selle ajaloolist konteksti ...

Ühinemisel NATO-ga ratifitseerib Eesti mitmed rahvusvahelised lepingud, mis reguleerivad selle organisatsiooniga seotud küsimusi. Üheks selliseks on NATO vägede staatust käsitlev leping, mida Eesti rakendab ...

Ühisturu ning majandus- ja rahaliidu moodustamisega peab kaasnema tihedam koostöö justiitsasutuste vahel nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Peamine eesmärk tsiviilkoostöö edendamisel on muuta õigussubjektide ...

Terminit „kohtunikuõigus“ kasutatakse saksa erialakirjanduses, esiteks, tähistamaks nende õigusnormide kogumit, millega reguleeritakse kohtukorraldust kogu riigis, kohtunike tööjaotust ja kohtusisest ...